N. V. Gogol kai ääres Arhangelski meresadamas 2009 | |
Omanik | OAO TsS Zvjozdotška[3] |
---|---|
Liin | jõgi: Dvina, Vologda – Arhangelsk (1911), Kotlas – Arhangelsk (pärast teist MS) |
Lipuriik |
Venemaa Keisririik ja Venemaa vabariik → Venemaa Nõukogude Vabariik → NSVL → Venemaa |
Kodusadam | Severodvinsk |
Sõsarlaevad | General Kondratenko, Mihhail Kliritševski[1] |
Ajalugu | |
Ehitaja |
AO Sormovo, Nižni Novgorod Venemaa |
Vette lastud | 1911 |
Teenistusse võetud | 1911 |
Staatus | Käigus |
Tehnilised andmed | |
Pikkus | 70,7 m |
Laius | 14,0 m |
Süvis | 1,4 m |
Peamasin | aurumasin – (380 hj) |
Käiturid | 2 sõuratast |
Kiirus | 9,7 sõlme (18 km/h) |
Laevapere | 32 (1929. a.)[1] |
Tekke | 2 |
Reisijakohti | 695 (enne moderniseerimist), 140 (pärast) ja 53 |
Kajuteid | 30 |
Kajutikohti | 53[2] |
N. V. Gogol (vene Н. В. Гоголь) on Venemaa vanim käigus olev ratasaurik, mis on valmistatud Nižni Novgorodis aktsiaseltsi Sormovo laevatehases ja uuesti kokku monteeritud Veliki Ustjugis 1911. aastal ning veel kord Petrogradis 1919. aastal.
Omanik kasutab N. V. Gogolit Dvina jõel.