Nanotehnoloogia

Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega.

Algselt kirjeldati nanotehnoloogiat kui teadust, mille eesmärk oli läbi aatomite ja molekulidega manipuleerimise toota makroskaalas tooteid. Seda teadusharu nimetatakse tänapäeval molekulaarseks nanotehnoloogiaks. Üldistatum definitsioon nanotehnoloogiale määrati Ameerikas koostatud Rahvusliku Nanotehnoloogia Initsiatiivis, mis kirjeldab nanotehnoloogiat kui ainega manipuleerimist, mille vähemalt üks dimensioonidest jääb 1–100 nanomeetri vahele.

Nanotehnoloogias põimuvad omavahel erinevad elemendid traditsioonilistest teadusvaldkondadest nagu keemia, materjaliteadus, bioloogia ja füüsika ^[1]. Sama mitmekesised on ka nanotehnoloogilised uuringud, mis varieeruvad alates olemasolevate tehnoloogiate täiustamisest kuni uute materjalide väljatöötamiseni.

Nanotehnoloogia abil on võimalik luua mitmeid uusi materjale, mida oleks võimalik kasutada näiteks meditsiinis ja elektroonikas, aga samas tõstatatakse nanotehnoloogilise arengu puhul samu küsimusi nagu teiste uute tehnoloogiate puhul, näiteks mõju kohta inimese tervisele ja looduskeskkonnale. Need küsimused on omakorda viinud aruteludeni, kas ja kuidas oleks vaja nanotehnoloogiat reguleerida. Nanotehnoloogia ohtude uurimisega tegeleb näiteks nanotoksikoloogia.