Back علم السموم النانوي Arabic Νανοτοξικολογία Greek Nanotoxicology English Nanotoxicología Spanish سمشناسی نانومواد Persian Nanotoxicologie French ננו-טוקסיקולוגיה HE Nanotoksikologi ID Nanotossicologia Italian Nanopathologia Latin
Nanotoksikoloogia on teadusharu, mis keskendub nanoosakeste võimalike kahjude uurimisele elusorganismidele. Ainete mürgisuse hindamiseks kasutatakse erinevaid lähenemisi, et välja selgitada, kuidas kemikaal elusorganismile mõjub nii oma keemiliste omaduste kui organismi iseärasuste tõttu ning kuidas organism ainele reageerib ja sellest vabaneda suudab. Toksilisust ehk kemikaali kahjustavat mõju elusorganismidele uuritakse algloomade, bakterite, vesikirpude, hiirte ja muude organismide peal esmajoones laboratoorsetes tingimustes.[1]
Nanotehnoloogiaga kaasnevad uudsed füsikokeemilistel reaktsioonidel põhinevad toksilisusmehhanismid. Kui tavaliselt uuritakse kemikaalide mürgisust hinnates ainult nende keemilist toimet, siis nanoosakeste puhul peab arvestama ka osakeste füüsikalist mõju.[1]
Kõige suuremaid tervisekahjustusi inimestel ja loomadel ilmneb nanoosakeste sissehingamisel,[1] näiteks on kahjulikud atmosfäärsed aerosoolid ja osakeste esinemine töökeskkonnas.[2] Nanoosakestel on suur eripind, mistõttu võivad nad siduda mürgiseid raskmetalle ja neid edasi kanda, mis hõlbustab seondunud saasteainete sisenemist rakkudesse.[1]
Nanotehnoloogiate abil parandatakse toiduainete maitset ja kosmeetikatoodete väljanägemist, kuid ometi on nanotöötluse kasutegurid ja võimalikud riskid toiduainetele suuremal jaol veel teadmata.[1]