Narva lahing (1700)

 See artikkel on Põhjasõja ajal 1700. aastal toimunud Narva lahingust; teiste Narva lahingute kohta vaata lehekülge Narva lahing.

Narva lahing
Osa Põhjasõjast Eesti alal ja Põhjasõjast
Narva lahing. Alexander von Kotzebue maal 19. sajandist.
Toimumisaeg 30. november 1700 ukj
19. november vkj
20. november rkj
Toimumiskoht Narva, Rootsi Kuningriik (praegune Eesti)
Tulemus Rootslaste otsustav võit
Osalised
Rootsi Rootsi Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Jõudude suurus
  • Narva garnison:
  • 1800 sõdurit
  • 297 suurtükki
  • Abivägi:
  • 10 500 sõdurit
umbes 37 000 jalaväelast
195 suurtükki
Kaotused
667 surnut
1247 haavatut[1]
10 000-16 000 surnut, 17 000-30 000 vangi langenut
181 suurtükki (149 kahurit,[2] 28 mortiiri, 4 haubitsat[3])
230 lippu

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.

Narva lahingu vägede dislokatsioon
Narva lahingu vägede dislokatsioon

Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Rootsi vägedes osales palju Prantsuse ohvitsere. Vene vägede poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning Venemaa tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov.

Rootsi vägedes võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv oli eri andmetel 29 kuni 37 000. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Kogu Vene vägi ei osalenud lahingus. Rootslasi langes 667, Vene vägede kaotused ulatusid tuhandetesse.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega S4KPa on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega iXv0Q on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega YYRcI on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy