See artikkel on Põhjasõja ajal 1700. aastal toimunud Narva lahingust; teiste Narva lahingute kohta vaata lehekülge Narva lahing. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2021) |
Narva lahing | |||
---|---|---|---|
Osa Põhjasõjast Eesti alal ja Põhjasõjast | |||
Narva lahing. Alexander von Kotzebue maal 19. sajandist. | |||
Toimumisaeg |
30. november 1700 ukj 19. november vkj 20. november rkj | ||
Toimumiskoht | Narva, Rootsi Kuningriik (praegune Eesti) | ||
Tulemus | Rootslaste otsustav võit | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
|
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.
Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Rootsi vägedes osales palju Prantsuse ohvitsere. Vene vägede poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning Venemaa tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov.
Rootsi vägedes võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv oli eri andmetel 29 kuni 37 000. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Kogu Vene vägi ei osalenud lahingus. Rootslasi langes 667, Vene vägede kaotused ulatusid tuhandetesse.