Narva veehoidla

Narva veehoidla
Narva veehoidla sügisel. Vaade Kulgu sadama kohalt
Valgla maad	Eesti, Läti, Valgevene, Venemaa
Sissevool	Narva jõgi, Pljussa jõgi, Mustajõgi, ja Kulgu jõgi ja Pjata jõgi
Väljavool	Narva jõgi
Pindala	191 km²
Keskmine sügavus	1,8 m
Suurim sügavus	15,1 m
Koordinaadid	59° 20′ N, 28° 10′ E

Narva veehoidla on tehisveekogu Eesti ja Venemaa piiril Narva jõel Narvast lõunas.

1949. aastal asuti projekteerima ja ehitama Eesti-Vene suurimat hüdrotehnilist rajatist – Narva hüdroelektrijaama. Narva veehoidla rajati 1950. aastate alguses ja saavutas täismõõtmed 5. mail 1956.

Veehoidla alla jäi mitu küla, vana kalmistu ja kabel. Ümber asustati Bolšaja Žerdjanka, Ust-Žerdjanka, Krivasoo, Dolgaja Niva, Nizõ, Ust-Tšernovo (Усть-Черново), Uznovo (Узново), Vääska) elanikud. Veehoidla alla jäi osaliselt Narva ja Pljussa jõesäng ning täielikult nn Pjata laht.

Narva veehoidla loomiseks suleti ülalpool Kreenholmi saart Narva jõe säng 206 meetri pikkuse ja 9,2 meetri kõrguse betoonist ülevoolupaisuga, mis jagati üheteistkümneks avaks. Avadest saab läbi lasta vett 2450–2600 kuupmeetrit sekundis. Jääkaitseseinal on 13 ava, mis taluvad jää survet kuni neli tonni ruutmeetri kohta.

Narva veehoidla parempoolne muldtamm, pikkusega 350 meetrit, ühendab suublat ülevoolupaisuga ning vasakkalda oma (1294 meetrit) ülevoolupaisu vasakkaldaga. Veehoidla saavutas täismõõtmed 5. mail 1956. aastal. Veehoidla pindalast (191 km²) on Eesti territooriumil 40 km². Veehoidla maht normaalse paisutatud veetaseme korral on 365 miljonit kuupmeetrit, sellest Eesti aladel 100 miljonit. Narva veehoidla suurim sügavus on 15 m, keskmine sügavus 1,8 m.

Veehoidla tamm on 9,2 meetri kõrgune ja 206 meetri pikkune.

Kaks saart veehoidlas said endale nime 2017. aastal. Nende nimed on Põhja-Svariksaar ja Lõuna-Svariksaar.^[1]

Veehoidlasse suubuvad muu hulgas Narva, Pljussa ja Pjata jõgi. Väljavool Soome lahte toimub Narva jõe kaudu.

Peamised kalaliigid on haug, ahven, särg, nurg ja roosärg.