Nazario Escoto

Nazario Escoto (? León – ?) oli Nicaragua poliitik, 1855 Nicaragua ülemdirektor.

Nazario Escoto sündis Leónis, kuigi tema sünniaasta on teadmata. Esimesed teated temast pärinevast aastast 1850, mil Julius Fröbel temast oma mälestustes kirjutas. Fröbeli mälestuste põhjal kuulusid talle varem Matagalpast põhja pool kullakaevandused, ent ta ei suutnud aga kaevandust juhtida ja vältida vastuolusid indiaanlastega, kes tema õigust neile kaevandustele ei tunnistanud.^[1]

Aastal 1853 seadis Nicaragua Liberaalne partei Francisco Castellón Sanabria Fruto Chamorro vastaskandidaadina ülemdirektori valimistel üles. See küll kaotas valimised, aga liberaalid süüdistasid oma oponenti valimistulemuste võltsimises. Kui Chamorro seadis oma valitsuse sisse Granadas ja muutis ilma liberaalsete saadikute kohalviibimiseta põhiseadust ning kuulutas end presidendiks, sundis see mõjukamaid liberaale, kelle seas olid Francisco Castellón Sanabria, José María Valle ja Máximo Jerez, kuulutama välja oma valitsuse. Francisco Castellón Sanabria oli selle valitsuse ülemdirektor või, nagu teda ka nimetati, "demokraatliku Nicaragua president", ühtlasi alustas ta ka Fruto Chamorro vägede vastu sõjalist tegevust ja oli algul edukas, kuid Granada piiramine ebaõnnestus ja seejärel kaotasid liberaalid kontrolli nii Managua, Masaya kui ka Rivase üle. Nii palkas Castellón endale appi William Walkeri juhitavad väed, mis saabusid Nicaraguasse juunis 1855, võttes sisuliselt kontrolli liberaalide valduses olevate Nicaragua alade üle enda kätte.^[2]

Kui Francisco Castellón Sanabria septembris 1855 koolerasse suri, sai tema järglaseks "demokraatliku Nicaragua presidendi" ametikohal Nazario Escoto. William Walker oli alustanud aga kõnelusi vastaspoole juhi José María Estradaga, mille tulemusel sõlmiti rahuleping ja 25. oktoobril 1855 sai riigi mõlema osa presidendiks Patricio Rivas.^[3]