Nekori Emiraat Taemirate n Nekkur إمارة بني صالح 710–1019 | |||||
Valitsusvorm | Monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Osa | Ummaijaadide Kalifaadi klientriik | ||||
Emiir |
Salih I ibn Mansur (esimene, 710–749) | ||||
Pealinn |
Temsaman (710–760) Nekor (760–1019) | ||||
Religioon | Islam | ||||
Peamised keeled |
Berberi keeled Araabia keel | ||||
|
Osa artiklitest teemal |
Maroko ajalugu |
---|
Seotud teemad
Maroko
|
Nekori Emiraat (berberi keeles Taemirate n Nekkur, araabia keeles إمارة بني صالح) oli riik, mis asus Rifi piirkonnas tänapäeva Maroko aladel. Emiraadi pealinn oli algul Temsamanis, kuid hiljem koliti see Nekori. Emiraadi valitsenud araablaste dünastia pidas end seitsmenda sajandi keskpaigas tegutsenud Uqba ibn Nafi järeltulijateks.[1] Nekori Emiraadi rajas 710. aastal Ummaijaadide Kalifaadi loal Salih I ibn Mansur. Tema valitsusajal pöördusid kohalikud berberid islami usku, kuid hiljem kukutasid nad ta mõneks ajaks. Berberid mõtlesid hiljem siiski ümber ning tõid Salih I tagasi troonile. Tema Banu Salihi dünastia oli võimul aastani 1019.
859. aastal allutasid viikingid Nekori Emiraadi enda võimu alla, kuna nende 62-aluseline laevastik oli purustanud mauride kaitseväe, mis proovis viikingite rüüstamist takistada. Viikingid peatusid Marokos kaheksa päeva ning jätkasid pärast seda oma rüüsteteekonda mööda Pürenee poolsaare idakallast.[2]