Nicolaus III | |
---|---|
Sünninimi | Giovanni Gaetano Orsini |
Valitsemisaja algus | 25. november 1277 |
Valitsemisaja lõpp | 22. august 1280 |
Eelkäija | Johannes XXI |
Järeltulija | Martinus IV |
Sünnikuupäev | 1210 või 1220 |
Sünnikoht | Rooma |
Surmakuupäev | 22. august 1280 |
Surmakoht | Soriano nel Cimino |
Nicolaus III (Giovanni Gaetano Orsini, ka Giangaetano Orsini; 1210 või 1220 – 22. august 1280) oli paavst 1277–1280. Ta oli 188. paavst.
Giovanni Gaetano Orsini sündis Roomas senaator Matteo Rossi Orsini ja tema esimese abikaasa Perna Caetani peres. Tema õde Mabilia Orsini abiellus hilisema Rooma senaatori Angelo Malabrancaga, vend Napoleone Orsini abiellus Tagliacozzo krahvinna Isabellaga ja vend Giacomo Orsini sai kardinaliks. Tema isapoolsest suguvõsast pärines paavst Coelestinus III ja hilisem paavst Benedictus XIII. Tema emapoolsest suguvõsast pärines hilisem paavst Bonifatius VIII. Giovanni Gaetano Orsini hüüdnimi oli il Composto.
Innocentius IV määras Orsini 28. mail 1244 San Nicola in Carcere Tulliano kardinaldiakoniks, ta ordineeriti alamdiakoniks ja temast sai paavsti kaplan. Orsini tegutses Roomas San Lorenzo in Damaso ja San Crisogono kirikutes, omandades benefiitse ka Yorki, Soissonsi ja Lyoni peapiiskopkondadest. Orsini saatis 1244 paavsti teel Roomast Lyoni ja osales 1245 I Lyoni oikumeenilisel kirikukogul. Ta oli 1252 legaat Firenzes, püüdes lahendada gvelfide ja gibelliinide tüli. 1258 oli ta legaat Prantsusmaal, kus ta püüdis sõlmida vaherahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel; seejärel Sabinas ja Campagnas ning 1276 Viterbos. 28. juunil 1265 läänistas ta paavsti loal Prantsusmaa printsile Charlesile Lõuna-Itaalia. 18. oktoobril 1276 sai temast Rooma Peetri kiriku ülempreester ja kardinal-protodiakon. Ta sai 1263 frantsisklaste kardinal-protektoriks ja oli esimene kardinal, kes määrati 1262 suurinkvisiitoriks.
Kardinal Orsini osales 7 paavsti valimistel 1254–1277, seejuures 1271 oli ta valimiskomisjoni liige. Ta kroonis paavstiks Gregorius X, Innocentius V ja Johannes XXI.