Nikephoros II Phokas | |
---|---|
Nikephoros Phokas | |
Bütsantsi keiser | |
Ametiaeg 16. august 963 – 11. detsember 969 | |
Eelnev | Romanos II |
Järgnev | Johannes I Tzimiskes |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
umbes 912 Kapadookia |
Surmaaeg |
11. detsember 969 (57) Konstantinoopol |
Abikaasa | Theophano |
Vanemad | Bardas Phokas Vanem |
Lapsed | Basileios II, Konstantinos VIII (kasulapsed) |
Nikephoros II Phokas (kreeka keeles: Νικηφόρος Φωκᾶς; umbes 912 – 11. detsember 969), ladinapäraselt Nicephorus II Phocas, oli Bütsantsi keiser aastatel 963–969. Tema hiilgavad sõjalised ettevõtmised aitasid kaasa Bütsantsi uuele õitsengule 10. sajandil. Ta oli edukas Idas, kus viis lõpule Kiliikia vallutamise, võttis tagasi Kreeta ja Küprose saared, avades sellega tee järgnevatele Bütsantsi sissetungidele, mis ulatusid Ülem-Mesopotaamiani ja Levantini. Samas pidi ta tunnistama Läänes ka mitmeid ebaõnnestumisi. Tema valitsemise ajal läks Sitsiilia täielikult moslemitele ning Itaalias ei õnnestunud tal Otto I sissetungi järel erilist edu saavutada. Tema sisepoliitika oli vähem edukam, sest kulukate sõdade pidamiseks tuli tõsta tal makse nii kirikule kui ka rahvale, mis vähendas mõlemas ringkonnas tema populaarsust, millega ta kaotas ka palju võimsaid liitlasi. Nende hulgas oli ka tema vennapoeg Johannes Tzimiskes, kes võttis trooni pärast Nikephorose tapmist.