Noor-Eesti

See artikkel on kirjanduslikust rühmitusest; selle rühmituse ajakirja kohta vaata Noor-Eesti (ajakiri); kirjastuse kohta vaata Noor-Eesti (kirjastus)

Noor-Eesti oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena.

Rühmitus Noor-Eesti sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring Eesti Ühisus, mille nimi muutus, kui rühmituse poolt välja antud albumite senine nimi "Kiired" asendati "Noor-Eestiga".

1905. aastal ilmus esimene "Noor-Eesti" album ning selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastööd tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid.

Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku:

• kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga);
• esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi);
• hilisperiood (loomingus avaldub modernism).

Noor-Eesti rühmitus taunis vene ja saksa kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni.

Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ning hoolitsesid haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest majanduslikult.

Rühmituse Noor-Eesti tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus Noor-Eesti.