Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Noorema rauaaja ja ühtlasi kogu Eesti muinasaja lõpu määratlemine sõltub sellest, kas võtta aluseks põhjalikumate kirjalike allikate ilmumine 13. sajandi alguses või materiaalse kultuuri muutus, mis kestis kuni 13. sajandi keskpaigani.
Noorem rauaaeg jaotatakse omakorda kaheks alamperioodiks: viikingiajaks ja hilisrauaajaks, mille vaheline piir on umbes aasta 1050 juures.