Back Oberon (maan) Afrikaans Oberon (Mond) ALS Oberón (satelite) AN أوبيرون (قمر) Arabic اوبيرون ARZ Oberon (Uranın peyki) Azerbaijani اوبرون (قمر) AZB Аберон (спадарожнік Урана) Byelorussian Абэрон (спадарожнік Урана) BE-X-OLD Оберон (спътник) Bulgarian

Oberon

 See artikkel räägib Uraani kaaslasest; haldjakuninga kohta vaata artiklit Oberon (haldjakuningas); programmeerimiskeele kohta vaata artiklit Oberon (programmeerimiskeel)
Oberon
Avastamine
Avastajad William Herschel
Avastamise aeg 11. jaanuar 1787
Nimetamine
Teised nimed Uranus IV
Orbiidi iseloomustus
Orbiidi pikem pooltelg 583520 km
Ekstsentrilisus 0,0014
Tiirlemisperiood 13,463234 päeva
Keskmine orbiidil liikumise kiirus 3,15 km/s
Orbiidi kalle 0,058°
Emaplaneet Uraan
Füüsikaline iseloomustus
Keskmine raadius 761,4±2,6 km
Pindala 7 285 000 km2
Ruumala 1 849 000 000 km3
Mass (3,014±0,075)×1021 kg
Keskmine tihedus 1,63±0,05 g/cm3
Raskuskiirendus 0,346 m/s2
Paokiirus 0,727 km/s

Oberon on Uraani looduslik kaaslane.

Oberoni läbimõõt on 1523 km,[1] millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt teisel kohal. Tema orbiit asub Uraanist 583 420 km kaugusel[1] ning jääb suuremalt jaolt planeedi magnetosfäärist väljapoole.[2] Oberoni mass on 3,03×1021 kg[1] ja tihedus 1,63 g/m3.[3]

Oberoni avastas William Herschel 1787. aastal koos Titaniaga.[4] Kaaslane on nime saanud William Shakespeare'i näidendi "Suveöö unenägu" haldjate kuninga nime järgi.[5]

Oberoni on kosmosesondi Voyager 2 abil lähedalt uuritud 1986. aasta jaanuaris. Kaaslasest tehtud fotod katsid umbes 40% selle pinnast, kuid piisava resolutsiooniga fotosid jätkus vaid 25% ulatuses kuu pinna geoloogiliseks kaardistamiseks.[6]

Oberoni pinda katavad kokkupõrke kraatrid ja sügavad kanjonid.[7] Uraani kaaslastest on Oberonil kraatreid kõige rohkem ning nende hulk hakkab lähenema küllastuse piirile, mis tähendab, et uued kraatrid tekivad vanemate peale. Kraatrite nii suur hulk viitab sellele, et Oberon on Uraani kuudest kõige vanema pinnaga. Suurima teadaoleva kraatri läbimõõt on 206 km.[6] Mitmete suuremate kraatrite ümbruses on näha eredat pinnasest väljaheidetud materjali, mis koosneb suhteliselt noorest jääst.[7]

Oberoni tihedus viitab sellele, et kaaslane koosneb umbes kahest võrdsest osast – jääst ja tihedamast koostisosast,[8] milleks võivad olla kivimid ja süsinikuühendid koos raskete orgaaniliste ühenditega.[7] Jää olemasolu on toetanud spektroskoopilised vaatlused, mille abil on märgatud kuu pinnal veest moodustunud jääkristalle.[9]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega nineplanets on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Ness1986 on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Jacobson1992 on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Herschel1 on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Kuiper1949 on ilma tekstita.
  6. ↑ 6,0 6,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Plescia1987 on ilma tekstita.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Smith1986 on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Hussmann2006 on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Grundy2006 on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in