Ontoloogia

See artikkel räägib ontoloogiast kui filosoofia harust; filosoofilise loogika mõiste kohta vaata artiklit Ontoloogia (loogika); ontoloogiast arvutiteaduses vaata artiklit Ontoloogia (informaatika)

Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega). Sõna on tuletatud kreeka sõnast on 'olev'.

Ontoloogiaks nimetatakse sageli ka teatud esmaste või kindlalt olemas olevate üksuste määratlemist mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogumit, näiteks Freudi ontoloogia põhiüksusteks võib pidada tunge ja teadvust, Platoni ontoloogia omadeks jällegi ideesid.

Klassikalises filosoofias (sealhulgas) Christian Wolffi järgi on ontoloogia metafüüsika osa, nimelt üldmetafüüsika erinevalt erimetafüüsikast, mis tegeleb Jumalaga (loomulik teoloogia), hingega (loomulik psühholoogia) ja universumi ehk maailmaga (loomulik kosmoloogia). Erimetafüüsika pretendeeris teatavate entiteetide-valdkondade uurimisele puhtalt mõistuse alusel (kogemusele toetumata). Selle poolest erines loomulik teoloogia teoloogiast, mis tugineb ilmutusele, sealhulgas Pühakirjale, ning loomulik kosmoloogia kogemusele toetuvast füüsikast. Erimetafüüsika uuris näiteks seda, kas maailmal on ajaline algus või kas hing on surematu. Seevastu üldmetafüüsika tegeles olevaga üldiselt.

Traditsioonilises ontoloogias on esiplaanil küsimus, kuidas suhtub olemine olevasse (Martin Heidegger räägib siinkohal "ontoloogilisest diferentsist", mis seisneb otsustavas vaheteos oleva olemise ja olemise enda suhtes).

Skolastilises filosoofias arutleti ka transtsendentaalide üle. Tegemist on igasuguse oleva atribuutidega. Nende seas on res (asi), ens (olev), unum (üks), aliquid (miski), bonum (hea), verum (tõeline), osalt ka pulchrum (ilus, kaunis).

Ontoloogia arutelu saab alguse Parmenidesest. Sellele valdkonnale on suuremat rõhku pannud näiteks Platon (ideedeõpetus), Immanuel Kant (transtsendentaalfilosoofia) ja Martin Heidegger (eksistentsiaalontoloogia).