Ooidid on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega.
Eriti sageli esineb ooididena kaltsiumkarbonaat, mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid.[1]