Operatsioon Barbarossa

Operatsioon Barbarossa
Osa Teise maailmasõja idarindest
Päripäeva ülevalt vasakult: Saksa sõdurid Põhja-Venemaal, Saksa leegiheitjameeskond Nõukogude Liidus, Nõukogude Liidu lennukid Moskva lähistel Saksa positsioonide kohal, Nõukogude Liidu sõjavangid teel Saksa vangilaagritesse, Nõukogude Liidu sõdurid lahingus Saksa vägede vastu
Toimumisaeg	22. juuni – 5. detsember 1941 (5 kuud, 1 nädal ja 6 päeva)
Toimumiskoht	Valgevene, Ukraina, Leedu, Läti, Eesti, Lääne-Venemaa, Moldova
Tulemus	Vaata Tulemus
Osalised
Kolmas Riik Rumeenia Soome Itaalia Ungari Slovakkia Horvaatia Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Adolf Hitler Franz Halder Fedor von Bock Gerd von Rundstedt Wilhelm Ritter von Leeb Ion Antonescu Carl Gustaf Mannerheim Giovanni Messe Miklós Béla Ferdinand Čatloš Jossif Stalin Georgi Žukov Aleksandr Vassilevski Semjon Budjonnõi Kliment Vorošilov Semen Tõmošenko Markian Popov Fjodor Kuznetsov Dmitri Pavlov Ivan Tjulenev
Väeüksused
Teljeriikide väeüksused Väegrupp Nord 16. armee 18. armee 4. soomusarmee Väegrupp Mitte 4. armee 9. armee 2. soomusarmee 3. soomusarmee 2. armee Väegrupp Süd 6. armee 11. armee 17. armee 1. soomusarmee Rumeenia väeüksused 3. armee 4. armee Armee Norwegen Nõukogude Liidu väeüksused Põhjarinne 7. armee 8. armee 48. armee 52. armee 54. armee 55. armee Looderinne 11. armee 27. armee 34. armee Läänerinne 3. armee 10. armee 13. armee 16. armee 19. armee 20. armee 22. armee 24. armee 28. armee 40. armee 50. armee Edelarinne 5. armee 6. armee 12. armee 21. armee 26. armee 37. armee Lõunarinne 9. armee 18. armee Rannikuarmee
Jõudude suurus
Algselt: 3,8 miljonit sõdurit[1][2] 3350–3795 tanki[3][1][4][5] 3030–3072 soomusmasinat[5][4][a] 2270–5369 suurtükki[1][3][5] 17081 miinipildujat[5] Algselt: 2,6 – 2,9 miljonit sõdurit[6][7][8] 11000 tanki[9][10] 7133 – 9100 sõjalennukit[11][12][13]
Kaotused
Kokku: 1 000 000+ Täpsemalt Kaotused 1941. aastaks Wehrmachti andmete põhjal:[14] 186 452 langenut 40 157 teadmata kadunut 655 179 haavatut 8000 haigestunut 2827 lennukit[15] 2735 tanki[4][16] 104 ründesuurtükki[4][16] Kokku: 4 973 820 Täpsemalt Kaotused 1941. aastaks Nõukogude Liidu arhiiviandmete põhjal:[17] 566 852 lahingus langenut 235 339 hukkunut 1 336 147 haigestunut 2 335 482 teadmata kadunut või vangilangenut u 500 000 mobiliseerumise käigus vangilangenud reservväelast 21 200 lennukit[15] 20 500 tanki[18]

Operatsioon Barbarossa (saksa keeles Unternehmen Barbarossa, ka Fall Barbarossa) oli koodnimetus Teises maailmasõjas toimunud Saksamaa ja tema liitlaste sissetungile Nõukogude Liitu, mis algas 22. juunil 1941.

Operatsioon sai nime Saksa-Rooma keisri ja Švaabimaa hertsogi Friedrich I Barbarossa järgi, kes legendi kohaselt pidavat päästma Saksa rahva, kui see on oma suurimas hädaohus.

Operatsiooniga hakati tegutsema Saksamaa ideoloogilise eesmärgi suunas vallutada NSV Liidu lääneosa ja asustada see sakslastega. Operatsioon Barbarossa pidi olema esimene osa Generaalplaanist Ost, mis nägi ette vallutatud alade elanikkonna kasutamist orjatööjõuna teljeriikide sõjatööstuse heaks, vallutatud alade põllumajanduse kasutamise ja Kaukaasia nafta kasutuselevõtu. Generaalplaani Ost lõplik eesmärk oli vallutatud alade elanike hävitamine, orjastamine, saksastamine ja küüditamine Siberisse, et luua Saksamaa jaoks eluruumi.

Kahe aasta jooksul enne sissetungi NSV Liitu sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit strateegilistel eesmärkidel poliitilise Molotovi-Ribbentropi pakti ja mitu majanduslepingut. Pärast seda, kui NSV Liit okupeeris Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina, hakkas Saksamaa väejuhatus Oberkommando der Wehrmacht juulis 1940 ette valmistama sissetungi NSV Liitu. Selle plaani kinnitas Adolf Hitler 18. detsembril 1940.

Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja 22. juuni 1941 varahommikul. Operatsiooni käigus tungis ligi 4 miljonit teljeriikide sõdurit – suurim invasioonivägi maailma ajaloos – NSV Liitu ja moodustas kuni 2900 kilomeetri pikkuse rindejoone. See pealetung eskaleeris maailmasõja käiku suurel määral nii geograafiliselt kui ka selles osas, et NSV Liit astus sõtta ja ühines liitlasriikidega. Operatsioon avas idarinde, milles oli vägesid rohkem kui üheski teises rindes kogu maailmaajaloo vältel.

Operatsioon Barbarossa nägi mõningaid maailma ajaloo kõige suuremaid lahinguid, kõige hirmsamaid sõjakuritegusid ja kõige suuremaid kaotusi elavjõus niihästi teljeriikide kui NSV Liidu poolel. See mõjutas niihästi sõja edasist käiku kui kogu 20. sajandi ajalugu pärast maailmasõda. Operatsiooni käigus vangistas Saksamaa ligi 5 miljonit Punaarmee sõdurit. Näljaplaani käigus näljutasid sakslased surnuks või hävitasid muul viisil 3,3 miljonit Nõukogude sõjavangi ja miljoneid tsiviilelanikke. Sakslased korraldasid massilisi mahalaskmisi ja muid hävitusoperatsioone, mõrvates holokausti käigus rohkem kui miljon Nõukogude juuti.

Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda – Donetsi söebassein. Kindral Friedrich Pauluse 1940. aasta lõpus tehtud sõjalised õppused näitasid, et kolmanda jooneni jõudmine on logistilistel põhjustel ebatõenäoline.

Viktor Suvorov ja Pjotr Ivašutin on seisukohal, et Nõukogude luureorganitele sai plaani olemasolu teatavaks 11 päeva pärast selle allkirjastamist.^[19][20] Mihhail Meltjuhhov selle väitega ei nõustu. Oma kirjutises on ta teinud järelduse, et kuigi Nõukogude Liidu Berliini sõjaväeatašee Vassili Tupikov kandis tõepoolest 29. detsembril 1940 Moskvasse ette Hitleri kavatsusest rünnata NSV Liitu, siis on vastavas teates ekslikult kirjas sõja alustamise ajana nimetatud märtsi 1941. Meltjuhhov täpsustab, et kuna direktiivis number 21 ("Barbarossa plaan") on selgelt fikseeritud, et sõjaliste ettevalmistuste lõpetamise ligikaudne tähtaeg on 15. mai 1941, siis "õnnestus Nõukogude luurel saada andmeid selle kohta, et Hitler võttis vastu mingisuguse otsuse, mis oli seotud Nõukogude Liidu ja Saksamaa suhetega, kuid selle täpne sisu jäi teadmata, nagu ka selle kodeeritud nimetus "Barbarossa"".^[21]