Orgaaniline valgusdiood

Orgaaniline valgusdiood ehk OLED (inglise keeles organic light-emitting diode) on valgusdiood, milles orgaanilisest ühendist kiht kiirgab valgust elektrivoolu toimel. See orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Üldjuhul on vähemalt üks elektrood läbipaistev.

OLED-e kasutatakse pildielementidena – pikslitena – teleri, arvuti ja mobiiltelefoni ekraanis. Iga piksel koosneb kolmest komponendist (alampikslist), mis kiirgavad punast, rohelist ja sinist valgust (RGB).

OLED-id eraldi valgusallikana mitteorgaaniliste LED-idega seni ei konkureeri.

Kuna OLED-ekraani elemendid kiirgavad ise valgust, siis ei vaja niisugune ekraan taustvalgustust, nagu see on vajalik LCD-ekraani korral. Sellest tulenevalt paraneb ekraani kontrastsus, sest kui must pildielement saavutatakse LCD-ekraanil vedelkristallelemendi muutmisega võimalikult tumedaks (kuid siiski mitte täielikult läbipaistmatuks), siis OLED-ekraanil saadakse sügav must element piksli toitevoolu väljalülitamisega, ühtlasi väheneb energiakulu.

OLED-ekraanides kasutatakse pikslite adresseerimiseks samasugust aktiivmaatriksskeemi kui vedelkristallkuvaris (vt LCD TFT). Aktiivmaatriksiga OLED-ekraanis (AMOLED) vajab iga piksel oma tagapinnal kiletransistori, et selle kaudu muuta vastavalt tüürsignaalidele oma heledust ja säilitada seda järgmise tüürsignaali saabumiseni.^[1]

Väikestes lihtsates ekraanides – elektroonilistes näidikutes – kasutatakse passiivmaatriksiga (ilma kiletransistorideta) adresseerimisskeemi (PMOLED).