See artikkel vajab toimetamist. (September 2012) |
Orientalistika (saksa keeles Orientalistik, prantsuse keeles études orientales, inglise keeles Oriental Studies) on idamaid uuriv teadusharu.
Orientalistika nimetuse alla koondub nii tänapäevaste kui ka muistsete Aasia kultuuride uurimine ning sisaldab näiteks arabistikat, turkoloogiat, sinoloogiat, indoloogiat ja japonistikat. Orientalistika alla kuuluvad ka muistse Lähis-Ida uuringud (sealhulgas assürioloogia ja egüptoloogia). Saksa keeles on vanade Lähis-Ida maade uurimisala nimetusena kasutusel Altorientalistik ('vanaorientalistika'), inglise keeles Ancient Near Eastern Studies.[1]
Orientalistikateadused hõlmavad ka Aasia maade filoloogia, religiooniloo (nagu budoloogia), mütoloogia ja kunsti uuringud. Et orientalistika kujunes Euroopas välja mitteeuroopalike kultuuride uurimisena – vastandatuna Euroopa kultuuri(de)le –, on mõistet kasutatud erinevates tähendusmahtudes. Ka Iisraeli uuringute ja Vana Testamendi teadusega tegelevad uurijad nimetavad ennast tihtipeale orientalistideks ning hebraistika on samuti orientalistika valdkonda kuuluv teadusharu. Kohati hõlmatakse orientalistikasse ka afrikanistika ja amerikanistika, mis ei tegele otseselt idamaadega. Mõnedes ülikoolides on aga tänapäevase teadusharu koondnimena kasutusel ka Aasia uuringud või Aasia ja Aafrika uuringud. Orientaalinstituudi või orientalistikateaduskonna nime kandvad struktuuriüksused, mis koondavad väga erinevaid teadusharusid, on siiski paljudes maailma ülikoolides endiselt oma ajaloolise nimega alles, sealhulgas näiteks Oxfordi, Viini, Chicago ja ka Vilniuse Ülikooli koosseisus. Napolis tegutseb siiani 1732 avatud orientalistikaülikool Università degli Studi di Napoli "L'Orientale", mis on Euroopa vanim spetsiaalselt orientalistikateaduste jaoks asutatud teadusasutus.
Orientalistikateadused on mänginud otsustavat rolli kõikide tänapäevaste humanitaarteaduste väljakujunemisel ning Ameerika Orientaalselts (American Oriental Society) oli esimene teadusselts Ameerika Ühendriikides (asutati 1842).[2] Samadel alustel tegutsev Saksa Hommikumaade Selts (Deutsche Morgenländische Gesellschaft) asutati aastal 1845 Leipzigis. Pärast Teist maailmasõda ei olnud tegevus Nõukogude okupatsioonitsooni kuuluvas Leipzigis enam võimalik ning seltsi tegevus viidi üle Mainzi, 2006. aastast on seltsi kodulinnaks Halle. [3] Tähtsaim Eesti Idamaade uurijaid koondav sarnase struktuuri ja eesmärgiga teadusselts on aastal 1935 asutatud Eesti Akadeemiline Orientaalselts, mille president on Märt Läänemets.