See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise liitheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu naturaalarvud.
Osahelid tekivad harmoonilise võnkumise korral, kui keha võngub üheaegselt nii terviku kui ka osadena.
Osahelid moodustavad naturaalhelirea.
Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos:
1f | 440 Hz | põhitoon | esimene osaheli |
---|---|---|---|
2f | 880 Hz | esimene ülemheli | teine osaheli |
3f | 1320 Hz | teine ülemheli | kolmas osaheli |
4f | 1760 Hz | kolmas ülemheli | neljas osaheli |
Ülemhelide võnkesagedused on põhitooni võnkesagedusest täisarv (2, 3, 4 jne) korda suuremad.
1. osaheli | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. | 10. | 11. | 12. | 13. | 14. | 15. | 16. |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
A1 | 55 | 110 | 165 | 220 | 275 | 330 | 385 | 440 | 495 | 550 | 605 | 660 | 715 | 770 | 825 | 880 |
A | 110 | 220 | 330 | 440 | 550 | 660 | 770 | 880 | 990 | 1100 | 1210 | 1320 | 1430 | 1540 | 1650 | 1760 |