Oskar Sepre

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Oskar Sepre (vene Оскар Адович Сепре) (20. mai 1900 Kabala vald, Viljandimaa – 23. november 1965 Tallinn) oli Eesti kommunist ja Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimees, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).^[viide?]

Oskar Sepre kuulus II Riigikogusse Töörahva Ühise Väerinna nimekirjast, alates 10. märtsist 1924 (Hans Heidemanni asemel) kuni 9. aprillini 1924, teda asendas^[1] August Mühlberg.

Aastal 1924 Oskar Sepre arreteeriti ning mõisteti 149 protsessil eluaegsele sunnitööle süüdistatuna osalemises riigivastases organisatsioonis Töörahva ühine väerind, vabanes 1938. aasta amnestiaseadusega.

Alates 25. augustist 1940 oli Oskar Sepre Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogusse (alates 25. märtsist 1946 Eesti NSV Ministrite Nõukogu) kuuluva Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimees ja Rahvakomissaride Nõukogu esimehe esimene asetäitja kuni 1948. aastani.

17. juunist 1942 kuni 26. septembrini 1944 oli Oskar Sepre Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe kohusetäitja.^[2]

1946. aastal valiti Oskar Sepre Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks majandusteaduse alal ja ta töötas aastaid Eesti NSV TA Majanduse Instituudis, kus ta juhatas kõige väiksemat, transpordiökonoomika sektorit. Oskar Sepre suri oma sektori eest võideldes. Nimelt otsustas direktsioon transpordiökonoomika sektsiooni likvideerida ja Sepre pensionile saata. Too läks instituudi üldkoosolekul kõnepulti ja hakkas erutatult rääkima, kui vajalik tema sektor on. Järsku vakatas ta poolelt sõnalt ja kaotas kõnevõime. Väljakutsutud kiirabi toimetas ta haiglasse. Oskar Sepre suri Tallinna Magdaleena haiglas (nn neljandas haiglas) veresoone lõhkemise tagajärjel.^[3]