Oskus

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Oskus on õpitud võime saada soovitud tulemusi. Oskusteks nimetatakse nii üldisi võimeid mingites tegevustes kui ka asjatundlikkust konkreetsel erialal.^[1] Näiteks on tööoskustest ajahaldus, meeskonnatöö, enese motiveerimine ja juhtimisoskus üldised, spetsiifilised oskused nagu oskus konstrueerida rõivalõikeid või oskus käsitseda 3D-graafikaprogrammi on kasulikud aga vaid kindlal erialal.

Sageli räägitakse oskustest töö, elukutse ja ametikoha kontekstis. Tänapäeva majandus nõuab inimestelt laia valikut oskusi, kuna tehnoloogia aina laiema kasutussevõtu tulemusel muutub ka töö iseloom. Teisalt on paljudel ametikohtadel tarvis üldoskusi nagu arvutioskus, autojuhtimine ja keeled.

Ehkki oskus on tavaliselt harjutamise ja praktika tulemus, võib see teatud tingimustel olla ka alateadlik. Nii ei teadvustata sageli, kuidas toimib oskus hoida tasakaalu või hinnata värvide omavahelist sobivust. Samas on ka niisuguse oskuse taga sisseharjunud võttestik ja treenitud meeled.

Oskusi rühmitatakse mitmeti. Nii kõneldakse akadeemilistest ja motoorsetest oskustest, keele- ja arvutioskustest, suhtlusoskus(t)est jms. Tehnilised oskused (inglise keeles hard skills) on spetsiifiliselt õpetatavad oskused, mida saab määratleda ja mõõta, sageli tehnilised või tööga seotud oskused. Näiteks oskused konkreetse programmeerimiskeele kasutamisel, masina käsitsemine, raamatupidamispõhimõtete tundmine, andmeanalüüsi vms. ^[2]

Oskused võivad aeguda, kui need on seotud elualadega, mis on ühiskonnast kadunud, või tehnikaga, mida enam ei kasutata. Oskusi on võimalik ka kaotada, kui neid pikka aega ei praktiseerita. Eriti kehtib see teadlikult õpitud oskuste kohta. Siiski arvatakse sageli, et kord õpitud oskuste meenutamine toimub kiiremini ja ladusamalt kui päris uue oskuse omandamine.