Paberiformaat

Paberiformaat on paberipoogna pikkuse ja laiusega määratud suurus ja kuju. Paberiformaadid on kehtestatud Euroopa standardiga EN ISO 216, mis põhineb Saksa Standardiorgaisatsiooni (DIN) poolt 1922. aastal vastu võetud standardil DIN 476.

Standard määrab kindlaks neli seeriat (A, B, C, D) ja igaühes neist 11 suurust (tähistatakse numbritega 0–10). Formaadi tähis saadakse seeriatähe ja suurusnumbri kombinatsioonina, nt A4 või C6 (koos lühendiga DIN või ISO). Standardiseeritud on ka baasformaadist suuremaid formaate, näiteks topeltpoogen 2A0.

Poogna küljepikkuste suhe on kõigis seeriates ${\displaystyle {\sqrt {2}}\approx 1,4142}$ . Niisuguse suhte korral on ka poolitamisel saadud poogen sellesama külgede suhtega. Iga järgmine formaat on pool eelmisest, seega on formaadid igas reas omavahel geomeetriliselt sarnased. Formaadi number näitab, mitu korda baasformaati 0 on poolitatud. Selline suhe on ainuke võimalik, mille korral ülaltoodud tingimus (lehe külgede suhe on sama) algformaadi poolitamisest kehtib. Teisisõnu kui paberi küljed suhtuvad teisiti kui arvud 1 ja ruutjuur kahest, siis sellise suhtega paberilehe poolitamisel tekib teise suhtega formaat kui enne poolitamist.

Paberipoogna baasformaatide pindalad:

• A-seeria formaadi A0 pindala on 1 m²;
• B-seeria formaadi B0 pindala on 2^1/2 m² = 1,414 m²;
• C-seeria formaadi C0 pindala on 2^1/4 m² = 1,189 m²;
• D-seeria formaadi D0 pindala on 2^−1/4 m² = 0,841 m².

Formaatide mõõtmed esitatakse millimeetrites. Tolerants on mõõtmetel 150 mm ±1,5 mm, mõõtmetel 600 mm ±2 mm ja sellest suurematel ±3 mm.

Paberi paksust ja tihedust iseloomustab tema ruutmeetrimass grammides, näiteks tavalisel A4-printeripaberil on see 80 g/m².