Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud. Enamik paduraid on soolase veega.
Padurad on sageli kaetud rannaniitudega ja vahel soostunud. Padurad asuvad sageli järvede ja ojade servas, kus toimub üleminek vee- ja maismaaökosüsteemi vahel. Padura taimestiku moodustavad enamikus väikesekasvulised rohttaimed (tarnad, kõrrelised, loalised), aga ka näiteks pillirood ja hundinuiad. Padurates leiduvad puittaimed on tavaliselt madalakasvulised põõsad.
Paduraid kasutatakse põllumajanduses laialdaselt nii heinamaana kui karjamaana. Kuivendatud paduraid nimetatakse poldriteks. Padurad on elupaigaks paljudele selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele ja veelise eluviisiga imetajatele.
Padurad on levinud Põhjamere rannikul Taanis, Madalmaadel, Prantsusmaal ja Inglismaal. Maailmas leidub neid mujalgi, näiteks USA-s Atlandi ookeani rannikul ja Venemaal Põhja-Jäämere rannikul. Padurad esinevad üksnes tasandikulisel, mitte mägisel rannikul. Paduraid ohustab merepinna tõus ja sellega kaasaskäiv erosioon.[1]