Pais

See artikkel räägib vesiehitisest; Hispaania ajalehe kohta vaata artiklit El Pais; elektroonikaseadmete kohta vaata artiklit Pn-siire.

Mitte segi ajada tammiga

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.^[viide?]

Üldjuhul paikneb pais veekoguga (tavaliselt jõega) risti.^[viide?]

Maailma kõrgeim pais on Tadžikistanis paiknev Nureki pais, mis on 300 meetrit kõrge. ^[1] Ehitusjärgus on 305 m kõrgune betoonkaarpais Jinping I pais Hiinas, mis plaani järgi valmib 2014. Euroopa kõrgeim ja maailma kõrguselt kolmas pais on Šveitsis asuv Grande Dixence'i pais, mida ehitati 1953–1964 ja mis on 285 meetrit kõrge.^[viide?]

Ehitise mahu poolest maailma suurim pais on USA-s asuv New Cornelia Tailings, mis valmis 1973 ja mille ruumala on 209,5 miljonit kuupmeetrit. Teisel ja kolmandal kohal on Euroopa suurimad paisud, Venemaal asuvad 1952 valminud Verhne-Svirskaja pais Oneegal (185,5 miljonit m³) ja Kuibõševi veehoidla ees asuv 1955 valminud Samaara pais Volgal (169 miljonit m³). 2010. aasta lõpu seisuga on maailmas ehitusjärgus kaks paisu Argentinas ja üks Kanadas, mis valmides on maailma kolm kõige suuremat.^[viide?]

Paisu taga olevatest veehoidlatest on maailma suurim 1983 valminud Itaipu paisu taha Paraná jõele Brasiiliasse ja Paraguaysse tekkinud Itaipu järv. 7. kohal on Euroopa suurim ja Venemaa suuruselt teine veehoidla, 1958 valminud Volga hüdroelektrijaama paisu taha Volgale tekkinud Volgogradi veehoidla.^[viide?]

Paisud võivad olla ka looduslikud, kui näiteks koprad on mingi veelõigu maha langetatud puude või muu risuga tõkestanud.^[viide?]

Argikeeles kasutatakse paisu tähenduses ka sõna "tamm", mis terminina tähendab teist tüüpi vesiehitist (tamm).