 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Paldiski Nikolai kirik on kirikuhoone Paldiskis Mere tänav 12, mida kasutab EELK Paldiski Nikolai kogudus.
Paldiski Nikolai kiriku ühelöövine kirikuhoone valmis 1841. aastal[1], enne seda kasutas kogudus esimese kirikuna kirikuks kohandatud kroonumaja.
Luterlikke jumalateenistusi peeti Paldiskis 1770. aasta kevadest, algul renditud kahekorruselises puumajas, mille kogudus ostis 1775. aasta sügisel. Hoone oli Paldiski koguduse kasutuses 70 aastat. 1840. aasta juunis pandi nurgakivi Johann Schellbachi projekteeritud klassitsistlikule kirikuhoonele, mis sai Nikolai nime Myra piiskopi Nikolause ja Venemaa keisri Nikolai I auks. Kirik pühitseti 18. oktoobril 1842.
Kirikut remonditi põhjalikult 1927. ja 1933. aastal (fassaadiremont) ning 1937. aastal (siseremont). 1940. aastal kolis Paldiski Nikolai kogudus kogu oma varaga Nõmmele seoses 1939. aastal sõlmitud baaside lepinguga, kui Paldiski linn muudeti Paldiski sõjamerebaasina kinniseks linnaks ning aastail 1946–1994 oli Paldiski linn koos oma lähiümbrusega üks militariseeritumaid piirkondi Eestis.
Eesti NSV ajal kasutati hoonet ohvitseride klubina ja hiljem laohoonena. Algne sisustus on hävinud, säilinud on vaid altarimaal "Ülestõusmine" (1888).
Paldiski Nikolai kogudus pääses kirikusse taas 1993. aasta sügisel. Kirik taaspühitseti 3. jaanuaril 1999. Oktoobris 2022 tähistati jumalateenistuse ja kirikukella üleandmisega pühakoja 180. aastapäeva. EELK peapiiskop Urmas Viilma pühitses koguduse seniste vaimulike nimedega mälestustahvli.