See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2009) |
Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sh meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt.
Kitsamas mõttes on pandeemia nakkushaiguse epideemiline levik, hõlmates näiteks tervet maailmajagu või kogu maailma. Bakterite poolt esile kutsutud pandeemiad on katk, koolera. Viiruste poolt esile kutsutud pandeemia(te)na on levinud rõuged, Hispaania gripp. Uuemal ajal AIDS, koroona, linnugripp, seagripp (A(H1N1) 2009 gripipandeemia, mille põhjustas seagripi viiruse globaalne levik).
Pandeemiana levib ka malaaria, mida põhjustavad eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium.
Tulevased pandeemiatena levivad haigused võivad olla hemorraagilised viiruspalavikud.
Laiemas tähenduses on pandeemiad ka D-vitamiini puudus[1], endometrioos, suhkurtõbi (maailmas on tänapäeval 350 miljonit diabeedihaiget) ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide levikuga seotud haigused (näiteks 450 000 uut multiravimiresistentse tuberkuloosi (MDR-TB) haigusjuhtu aastas nii 2009.[2] kui ka 2012. aastal ja vähktõve pandeemia[3].
Pandeemiaks nimetatakse vahel ka akuutset alatoitumust (kõnekeeles nälga), mida põeb üle maailma ligi 55 miljonit last vanuses kuni 5 aastat.[4]
Tulevased pandeemiana levivad haigused võivad olla erinevad keemilised ülitundlikkused[5] ja immuunpuudulikkusega seotud seisundid (va AIDS).