Pareidoolia on tajupsühholoogiline fenomen, inimaju kalduvus tõlgendada ümbritsevas loodus- või tehiskeskkonnas esinevaid juhuslikke vorme ja kujundeid talle tuttavate tähenduslike mustrite, seoste ja kujunditena.
Selle fenomeni tõttu tõlgendab nägemismeel juhuslikke kujundeid mõtestatud tähendusliku informatsioonina, luues seoseid seal, kus neid tegelikult ei ole. Tüüpilisteks näideteks on inimese kujulised kaljud ja loomakujulised pilved.[1]
Pareidoolia on apofeenia alamliik.
Pareidoolia fenomen on andnud ainest paljudele pseudoteaduslikele tõlgendustele. NASA kosmosesond Viking 1 tehtud 1976. aastal avaldatud fotol Marsist on näha inimnägu meenutavat pinnavormi, mida peeti võimalikuks tõendiks varasemast maavälisest elust, arvates, et tegu võib olla kunagise tsivilisatsiooni loominguga. Hilisemad, 1998. aastal tehtud täpsemad fotod näitasid, et tegu on siiski vaid lameda mäega.
Näo pareidoolia puhul näeb enamik inimesi meeste nägusid. Soolise kalduvuse põhjus pole teada.[2]