Partia

Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.

Partia riik ja hilisem impeerium moodustus 3. sajandi eKr keskpaiku, kui Seleukiidide Süüria suurriik kaotas idapoolsed alad ja Kesk-Aasias moodustus hellenistlik Baktria riik ja Iraani aladel lõi lahku kohalikku päritolu Partia dünastia.

Iraani rändhõimu, Indoiraani keelkonda kuulunud parmide pealik Aršak hõivas 239–238 eKr Seleukiididelt Kaspiast kagus asuva Parthava (kreeka keeles Parthia) maakonna (pealinnad Nisa ja Hekatompylos) ja rajas Aršakiidi ehk Aršakaniidi dünastia. Riik koosnes pooliseseisvaist iraani ja hellenistliku kreeka kultuuriga valdustest, tähtsad olid Siiditee ja Mesopotaamia kaubalinnad (Dura-Europos, Hatra).

232–231 eKr tunnustasid Seleukiidid kuningas Tiridates I (248–211 eKr) iseseisvust. Mithridates I (170–138 eKr) laiendas Partia valdusi Baktrias, hõivas Meedia ja Eelami, tungis Mesopotaamiasse ning võttis endale kuningate kuninga tiitli. Pealinn viidi Ekbatanasse ja hiljem Ktesiphoni. Partia purustas 129 eKr Seleukiidid ja alistas seejärel Armeenia, kus tulid võimule nn Armeenia Aršakiidid.