Paulus VI | |
---|---|
Sünninimi | Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini |
Valitsemisaja algus | 21. juuni 1963 |
Valitsemisaja lõpp | 6. august 1978 |
Eelkäija | Johannes XXIII |
Järeltulija | Johannes Paulus I |
Sünnikuupäev | 26. september 1897 |
Sünnikoht | Concesio |
Surmakuupäev | 6. august 1978 |
Surmakoht | Castel Gandolfo |
Paulus VI (Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini; 26. september 1897 – 6. august 1978) oli paavst 1963–1978. Ta oli 262. paavst. Teda on nimetatud palverändurist paavstiks. Ta kuulutati 19. oktoobril 2014 õndsaks ja 14. oktoobril 2018 pühakuks.
Giovanni Battista Montini sündis Concesios alamaadlikust advokaadi, hilisema parlamendiliikme ning kohaliku ajalehe toimetaja Giorgio Montini (1861–1943) ja Giuditta Alghisi (1874–1943) kolmelapselise pere teise lapsena. Tema vanemad tutvusid palverännakul Roomas. Montini ristiti 30. septembril 1897, ta sai esimese armulaua 6. juunil 1902 ja konfirmeeriti piiskop Giacomo Corna-Pellegrini poolt 21. juunil 1902. Ta oli viimane paavst, kes pärines aadlisoost.
Montini asus 1903 õppima Cesare Arici jesuiitide kolleegiumis. 1907 käis ta esimest korda Roomas. 1914 ei sooritanud ta eksamit meditsiini alal, mille järel tundis ta kutsumust saada preestriks ja asus 1916 õppima Brescia seminaris, kuid viletsa tervise tõttu ei lubatud tal ööbida seminaris, vaid kodus. Ta jätkas õpinguid Milano seminaris, kus tegi 1918 kaastööd üliõpilaslehele La Fionda ja astus 1919 Itaalia Katoliiklike Ülikoolide Üliõpilaste Föderatsiooni. 1920 siirdus ta Rooma, et jätkata filosoofiaõpinguid Gregoriuse ülikoolis. 1922 asus ta õppima Accademia dei Nobili Ecclesiastici akadeemias ning õppis kirjandust, ajalugu ja kanoonilist õigust Rooma La Sapienza ülikoolis.
Montinile tehti 21. novembril 1919 tonsuur ja ta ordineeriti 29. mail 1920 preestriks. Ta andis Pius X poolt kehtestatud modernismi tauniva vande. Montini oli 1924–1933 seotud Catholic Actioni liikumisega ja oli Itaalia Katoliiklike Ülikoolide Üliõpilaste Föderatsiooni kaplan.
Montini pidi oma esimesest ametikohast Poola nuntsiatuuris lahkuma tervislikel põhjustel. 1931–1937 õpetas ta paavstlikus diplomaatide koolis diplomaatia ajalugu. Mais 1938 osales ta Ungaris rahvusvahelisel armulauakongressil ja 1950 külastas USA-d.
Montini annetas teise maailmasõja ajal suuri summasid juutide päästmiseks ja teatas 18. septembril 1942 Israel Gutmani andmetel Pius XII-le, et juutide represseerimine on võtnud tohutud proportsioonid. Teda on süüdistatud koostöös fašistidega, kellelt ta olevat saanud poliitilisi lubadusi, eriti sidemetes Itaalia välisministri Galeazzo Cianoga ja seotuses juhtivate fašistlike poliitikute põgenemisele kaasaaitamises sõja lõpu eel. Ametlikult kinnitamata andmetel oli Montini kavatsenud aidata Itaalia kroonprintsessi Maria Joséd otsida kontakti USA diplomaatidega, mille eesmärgiks oli sõlmida eraldi rahu Itaaliaga, kuid printsessi kohtumist USA esindajaga ei toimunud.
Kinnitamata andmetel oli Pius XII kavatsenud pühitseda Montini 1953 kardinaliks, kuid Montini oli sellest ametist loobunud. Teise versiooni järgi toimis paavst oma sõbranna Pasqualina Lehnerti nõuande järgi ja ei pühitsenud Montinit kardinaliks. Kolmanda versiooni järgi teda paavst Pius XII ei kinnitatud kardinalide nimekirja, kuna paavstile sai teatavaks, et Montini on pidanud läbirääkimisi kommunistliku bloki riikidega ning seetõttu eemaldati ta Rooma kuuriast.
Johannes XXIII olevat teda kord võrrelnud Hamletiga, kuid ametlikud allikad seda väidet ei kinnita.