Peeter Lilje

Peeter Lilje (13. oktoober 1950 Valga – 28. oktoober 1993 Oulu) oli eesti dirigent.

Peeter Lilje sündis 13. oktoobril 1950 Valgas. Õppis sünnilinnas viiulimängu, õpinguid jätkas kooridirigeerimise erialal Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Arvo Ratassepa ning samas ka Roman Matsovi orkestridirigeerimisklassis. Õpinguaastail teenis elatist pianistina mitmetes džässansamblites.

1980. aastal lõpetas ta Leningradi Riiklikus Konservatooriumi Arvids ja Mariss Jansonsi dirigeerimisklassis ning stažeeris S. Kirovi nimelises Leningradi Riiklikus Akadeemilises Ooperi- ja Balletiteatris (praegune Peterburi Maria teater) Juri Temirkanovi juures, juhatades seal ka etendusi.

1973. aastal asus Lilje tööle Estonia teatris koormeistri, seejärel Neeme Järvi assistendina ja töötas aastast 1975 kuni surmani 1993 dirigendina. Tema repertuaari kuulus ligi 30 ooperit, sh Stravinski "Mavra" ja "Elupõletaja tähelend", Šostakovitši "Katarina Izmailova", Prokofjevi "Kihlus kloostris", Britteni "Albert Herring", Tubina "Barbara von Tisenhusen", Tambergi "Cyrano de Bergerac" ja "Lend" ning mitmed Verdi, Puccini, Mozarti jt ooperid.

1976. aastal algas koostöö Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, mille peadirigent ta oli aastail 1980–1990. Peeter Lilje juhatusel on ERSO andnud üle 400 kontserdi, säilinud on hulgaliselt salvestisi ERR-i arhiivis ning ilmunud mitmeid heliplaate. 1980. aastatel avardus oluliselt ERSO külalisesinemiste geograafia, käidi nädalatepikkustel turneedel kogu Nõukogude Liidus. Iga-aastased kontserdid Leningradi Filharmoonia Suures saalis jätkusid aastani 1986, olulisel kohal olid ka esinemised, lindistused ja heliplaadistused Moskvas. Paljude NSV Liidu orkestrite hulgas olid tal kõige tihedamad sidemed Leningradi (hiljem Peterburi) Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniarkestriga, mida ta korduvalt juhatas ning tegi kaasa ka mitmed ulatuslikud kontserditurneed, sh Jevgeni Mravinski kõrval 1982. aastal Austrias, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja Hispaanias ning 1993. aastal Mariss Jansonsi kõrval Suurbritannias ja Prantsusmaal.

Lilje juhatas kontserte ja ooperietendusi Moskvas, Kiievis, Riias, Helsingis, Buenos Aireses jm. Instrumentaalkontsertide ja suurvormide esitused viisid ta kokku selliste tuntud muusikutega nagu Viktor Tretjakov, Viktor Pikaizen, Igor Oistrahh, Maksim Vengerov, Oleg Kagan, Sergei Stadler, Leonidas Kavakos, Natalja Gutman, Nikolai Petrov, Eliso Virzaladze, Matti Salminen, Jorma Hynninen, Karita Mattila, Soile Isokoski. Teda sidus koostöö enamiku eesti juhtivate interpreetidega, püsivamalt Kalle Randaluga. Lilje oli paljude eesti heliloojate sh Tambergi, Sumera, Tüüri teoste esmaettekandja. Tema meelisheliloojate hulka kuulusid Brahms, Sibelius, Tšaikovski, Mahler ja Šostakovitš.

Tema õpilaste hulka kuuluvad Vello Pähn, Arvo Volmer, Erki Pehk ja Lauri Sirp.

Peeter Lilje repertuaaris oli üle 30 vokaalsümfoonilise suurvormi, millest kriitikud hindasid kõrgeimalt Brahmsi "Saksa reekviemi", Verdi "Reekviemi", Orffi "Carmina burana", Berliozi "Romeo ja Julia" ettekandeid. Lilje dirigeerimisel kõlas 1989. aastal ka Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" esiettekanne Eestis.

Aastail 1990–1993 oli ta Oulu Linnaorkestri peadirigent töötades seal elu lõpuni ning dirigeerides ühtlasi Oulu Linnateatri etendusi. Aastatel 1990–1992 oli Lilje ühtlasi Kuopio Linnaorkestri I külalisdirigent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga jäi Lilje seotuks elu lõpuni juhatades viimast korda ERSOt 17. septembril 1993 Tallinna Linnahallis.

Peeter Lilje suri 28. oktoobril 1993 Oulus.