Peptiidid

Peptiidsideme moodustumine
Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin

Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Mõistet "peptiid" kasutatakse enamasti lühikeste, 2–10 aminohappest koosnevate ahelate kohta. Pikemaid peptiide nimetatakse polüpeptiidideks. Tähtsamad polüpeptiidid on valgud, mis on kõikide elusorganismide ja viiruste asendamatud koostisosad.

1900. aastal pakkus saksa keemik-orgaanik Hermann Emil Fischer välja hüpoteesi, mille järgi on peptiidid oma olemuselt omavahel eriliste sidemetega seotud aminohapete järjestus. Juba 1902. aastal sai ta oma teooriale tõestust ning 1905. aastal töötas välja üldise meetodi, mis võimaldas peptiide laboritingimustes sünteesida. Teadlased on uurinud erinevate ainete struktuuri ja omadusi ning töötanud välja meetodeid ja võtteid pikkade ahelate monomeerideks lagundamiseks ja loonud uusi sünteesimeetodeid. Tänapäeval tuntakse üle 1500 liigi peptiide, kindlaks on tehtud nende omadused ja sünteesimeetodid.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy