Pergamoni altar

Pergamoni altari osaline rekonstruktsioon Berliinis Pergamoni muuseumis
Pergamoni altari gigantide reljeefi idakülje detail

Pergamoni altar on monumentaalne altar, mis ehitati kuningas Eumenes II ajal 2. sajandi esimesel poolel eKr Väike-Aasia linna Pergamoni akropolile.

Altari põhja pindala oli 35,64 × 33,40 meetrit, juba ainuüksi trepi laius oli ligi 20 meetrit. Altari soklit kaunistas kõrgreljeef, mis kujutas Vana-Kreeka mütoloogiast tuntud gigantide võitlust Olümpose jumalatega ehk gigantomahhiat. Altari seinal asuval teisel friisil jutustatakse üksteisele järgnevate reljeefide tsükli kaudu müüt Telephosest. Telephost, kes oli müüdi järgi Heraklese ning Arkaadia linna Tegea kuninga Aleose tütre Auge poeg, peeti Pergamoni linna müütiliseks rajajaks.

1878. aastal alustas saksa insener Carl Humann Pergamoni akropolil ametlikke väljakaevamisi, mis jõudsid ajutise lõpuni 1886. Väljakaevamiste põhieesmärk oli altari friiside leidmine ning altari vundamendi lahtikaevamine. Hiljem kaevati lahti ka Pergamoni akropoli teisi ehitisi. Türgi valitsusega peetud läbirääkimiste tulemusel lubati kõik toona leitud altarifriisi fragmendid Berliini muuseumidele.

Berliinis panid itaalia restauraatorid friisi tuhandeist fragmentidest uuesti kokku. Et friisi tervikuna eksponeerida, ehitati Berliini Muuseumisaarele eraldi muuseum. 1901. aastal valminud esialgne ehitis lammutati 1909. aastal, et ehitada suurem hoone. Seal eksponeeritud friiside ning altari läänekülje rekonstruktsiooni järgi hakati seda muuseumihoonet nimetama Pergamoni muuseumiks. Pergamoni altar on Muuseumisaare antiigikogude tuntuim eksponaat.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy