Petroloogia

See artikkel annab lühiülevaate petroloogiast; petroloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Petroloogia mõisteid.

Petroloogia on teadusharu, mis uurib kivimeid.

Petroloogia uurib kivimite koostist, ehitust, levikut, lasuvusvorme, teket, moonet jne. Petroloogiat ja petrograafiat peetakse tihti sünonüümideks. Petrograafia on siiski pisut kitsam distsipliin, mis piirdub reeglina kivimite makro- ja mikroskoopilise kirjeldamisega.

Petroloogia kitsamas tähenduses ehk nn kristalsete kivimite petroloogia on teadusharu, mis uurib moonde- ja tardkivimeid, kuid mitte settekivimeid, mille uurimisega tegeleb litoloogia. Laiemas tähenduses mõistetakse petroloogiat kivimiteteadusena, mis hõlmab kõiki kivimtüüpe.

Petroloogid uurivad kivimeid, sest neisse on salvestatud geoloogilises ajas toimunud sündmused. Kivimid on seega andmekandjaiks, nagu papüürusrullid ajaloolastele.

Petroloogid üritavad vastata näiteks järgnevaile küsimustele:

• Kus ja kuidas tekkis mingi konkreetne magmakeha?
• Kuidas ja mis jõudude läbi on magma transporditud sinna, kus me täna leiame magmakivimeid?
• Millised füüsikalised ja keemilised protsessid mõjutasid kivimeid nende kristalliseerudes?
• Milline oli kivim enne selle moondumist, kuidas kulges moone ja kaua see aega võttis?
• Kuidas kontrollivad petroloogilised protsessid maakoore evolutsiooni ja kuidas on nad seotud geotektoonikaga?
• Kuidas tekkis ja arenes planeet Maa?

Petroloogia on tihedais seoseis mineraloogia, keemia, füüsika ja geoloogiaga. Ta on geoloogia alldistsipliin. Kivimite füüsikalisi ja keemilisi omadusi uurivaid petrofüüsika ja petrokeemia.