See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) |
Piisknakkused ehk piisklevinakkused (inglise keeles droplet infection) on nakkused, mida kannavad edasi õhus lenduvate, hõljuvate või pindadele maandunud väikeste piiskadena levivad haigustekitajad (viirused, bakterid, seened jt).[1] Piisknakkused levivad, kui nakatunu köhimise, aevastamise, rääkimise või hingamise tulemusena satuvad viirusosakesed sülje- vm piiskadena pindadele ja õhku.[2]
Eristatakse piisknakkusi ja tolmnakkusi, millest esimese puhul on nakkuse kandjaks piisad, mille läbimõõt on suurem kui 5-10 μm, teise puhul aga väiksemad osakesed ehk aerosoolid, mis levivad õhus nagu tolm. Haigusetekitajate levimise meediumi järgi eristatakse õhklevi ja kontakt- ehk olmelevi, vastavalt sellele ka kombineeritult õhk-tolmnakkusi ja õhk-piisknakkusi, nakkuste otsest levi inimestevahelises kontaktis ning kaudset levi[3]. Piisk- ja tolmnakkuste omavaheline piir ning seos otsese ja kaudse leviga on teadusliku debati objekt.[4][5]