Pius V | |
---|---|
Sünninimi | Antonio Ghislieri (mungana Michele Ghislieri) |
Valitsemisaja algus | 7. jaanuar 1566 |
Valitsemisaja lõpp | 1. mai 1572 |
Eelkäija | Pius IV |
Järeltulija | Gregorius XIII |
Sünnikuupäev | 17. jaanuar 1504 |
Sünnikoht | Bosco |
Surmakuupäev | 1. mai 1572 |
Surmakoht | Rooma |
Pius V (Antonio Ghislieri, mungana Michele Ghislieri; 17. jaanuar 1504 – 1. mai 1572) oli paavst 1566–1572. Ta oli 225. paavst.
Antonio Ghislieri sündis Paolo Ghislieri ja Domenica Augeria ainsa pojana Boscos. Ta oli lambakarjus, kuid liitus 1518 dominiiklastega, võttes endale munganimeks Michele. Pärast õpingute lõpetamist Bologna ülikoolis 1528 ordineeriti ta preestriks. 1528–1544 õpetas ta Pavia ülikoolis filosoofiat ja oli lühikest aega Bologna ülikoolis teoloogia lektor. Mungana vastutas ta noviitside kasvatamise eest, kuid määrati peagi oma mitmekülgsete võimete tõttu mitme kloostri prioriks. Ta järgis nii munga, kardinali kui paavstina askeetlikke eluviise, rõhutas pidevalt evangeelseid väärtusi ja pooldas tsölibaati. Ta külastas sageli vaestemaju ja leprosooriume, mille juures mõjus teistele vaimulikele tavatuna, kui ta embas pidalitõbiseid. Mungana taunis noor Ghislieri katoliku kiriku üldpõhimõtteid eiravaid vaateid, mille tõttu määrati ta peagi inkvisiitoriks, kus tema agar tegevus kiriku põhimõtete kaitsmisel jättis sügava mulje kardinal Gian Pietro Carafale, kelle soovitusel määras paavst Julius III ta Rooma inkvisitsiooni komissariks. Kardinal Ghislieri taunis vaimulike väärituid eluviise ja kritiseeris ägedalt Pius IV-t, kui too soovis nimetada kardinaliks veel alaealise Fernando de' Medici. Dominiiklasena eelistas ta paavstiks saanult kanda endiselt valget ordurõivastust (ka paljud hilisemad paavstid on eelistanud rõivastuda valgesse). Kardinal Ghislieri osales kahel konklaavil: 1559 ja 1565–1566.