Pluuto

 See artikkel on taevakehast astronoomia seisukohast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit Pluuto (astroloogia); Disney tegelase kohta vaata artiklit Pluuto (koer); artisti kohta vaata artiklit Pluuto (artist).

Pluuto ⯓
Värviline pilt Pluutost, mille tegi kosmosesond New Horizons (14.06.2015).
Orbiidi omadused
Afeel 49,3
Periheel 29,7
Keskmine kaugus Päikesest 5,9 mld km 39,5
Orbiidi ekstsentrilisus 0,2488
Tiirlemisperiood 248,09 aastat
Sünoodiline periood 366,73 ööpäeva
Orbitaalkiirus 4,67 km/s
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 17,16°
Füüsikalised omadused
Diameeter 2390 km
0,19 Maad
Pindala 1,779×107 km2
Ruumala (7,057±0,004)×109 km3
Mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg
0,002 Maad
Tihedus 1,92 ± 0,12 g/cm3
Raskuskiirendus ekvaatoril 0,620 m/s2
Paokiirus 1,212 km/s
Pöörlemisperiood 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit
Pöörlemiskiirus ekvaatoril 47,18 km/h
Pinnatemperatuur −235°C kuni −210°C
Kaaslasi 5 (Charon, Nix, Hydra, Kerberos, Styx)
Ajalugu
Avastaja Clyde Tombaugh
Avastamise aeg 1930

Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: ⯓[1] või ♇[2]) on kääbusplaneet Kuiperi vöös. See oli esimene avastatud Kuiperi vöö liige ja see on seni suurim Päikese ümber tiirlev kääbusplaneet.

Pluuto avastas 1930. aastal Clyde Tombaugh ja alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. Pluuto planeedistaatus seati kahtluse alla 1992. aastal, kui Kuiperi vööst leiti mitu Pluutoga sarnast objekti. 2005. aastal avastati Kuiperi vööst kääbusplaneet Eris, mis on Pluutost 27% suurem. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon võtta Pluutolt planeedi staatuse ja kvalifitseeris Pluuto ümber kääbusplaneediks[3].

Pluuto asub Päikesest 30–49 (4,4–7,4 miljardi km) kaugusel, mis tähendab, et perioodiliselt tuleb Pluuto Päikesele lähemale kui Neptuun. Pluuto ja Neptuuni kokkupõrget takistab stabiilne orbitaalne resonants. Päikesevalgusel kulub Pluutoni jõudmiseks umbes viis ja pool tundi.

Pluutol on viis kuud: Charon, Styx, Nix, Kerberos ja Hydra. Pluutot ja Charonit peetakse aeg-ajalt kaksikplaneetideks, sest nende orbiitide raskuskese ei ole kummagi planeedi keskmes, kuid IAU käsitleb Charonit siiski Pluuto kuuna.

Esimese kosmoseaparaadina lendas Pluutost mööda NASA planeetidevaheline automaatjaam New Horizons, mis möödus kääbusplaneedist 14. juulil 2015[4]. Kosmoseaparaat uuris möödalennu käigus Pluutot ja tema kaaslasi detailselt, pildistati kõrge lahutusega kogu Pluuto valgustatud poolkera ja tehti arvukalt muid mõõtmisi.

  1. JPL/NASA (22. aprill 2015). "What is a Dwarf Planet?". Jet Propulsion Laboratory. Vaadatud 19. jaanuaril 2022.
  2. John Lewis, toim (2004). Physics and chemistry of the solar system (2 ed.). Elsevier. Lk 64.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Staatus on ilma tekstita.
  4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Elus on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy