Pomesaania piiskopkond

Pomesaania piiskopkond saksa keeles Pomesanien poola keeles Diecezja pomezańska ladina keeles Dioecesis Pomesanensis 1243–1577
Pomesaania piiskopkonna asetsus Ida-Preisimaal, Preisimaa hertsogkonnas
Valitsusvorm	piiskopkond
Pealinn	Marienwerder
Religioon	ristiusk (katoliiklus)
Peamised keeled	ladina keel, saksa keel

Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.

Piiskopkond rajati Preisi ristisõja käigus vallutataval Preisimaal 1243. aastal paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt koos Ermlandi, Samlandi ja Kulmi piiskopkondadega. Esimene piiskop Ernst Torgaust (Ernst aus Torgau) (1248–1258) astus ametisse 1249. aastal, toomkapiitel kuue kanoonikuga rajati aga alles 1284. aastal.

Nagu Kulmi ja Samlandi piiskopkonnad, langes ka Pomesaania peagi Saksa ordu tugeva mõju alla: toomkapiitli liikmed pidid juba alates selle rajamisest alates kuuluma Saksa ordusse (preestervendadena), 2/3 diötseesist läks ordule ning piiskopile jäänud ilmalikus valduses ehk stiftis tegutsesid enamasti orduliikmetest stiftifoogtid. Pomesaania piiskop oli oma stiftis ametlikult siiski kõrgeim maaisand ning maksude, seadusandluse ja majanduselu vallas oli tal kuni 15. sajandini võimalik ajada üpris iseseisvat poliitikat. Välispoliitika kuulus aga täielikult ordu kompetentsi. Piiskopkonna sõjajõud pidid koos orduvägedega osalema maakaitsel, kuid Leedusse nad tavaliselt sõjaretkele ei läinud, erinevalt Samlandi ja Ermlandi vägedest, sest piiskopkond asus vastu Poola piiri. Kiriklikult allus Pomesaania Riia peapiiskopkonnale.

1466. aastal sõlmitud Teise Thorni rahuga läks Lääne-Preisimaa Poola kuningriigi võimu alla. Koos sellega läks ka osa Pomesaania diötseesist, kaasa arvatud kõrgmeistri endine residents Marienburgis (Malborkis), Poolale. Piiskopi stift jäi siiski ka edaspidi orduvalduste keskele ning kuigi aastatel 1466–1479 valitses Pomesaaniat piiskopliku administraatorina Poola kuninga kantsler ja Kulmi piiskop Wicenty Kiełbasa, taastus pärast seda Saksa ordu mõju. Edaspidi sõltus sisuliselt ainult kõrgmeistri tahtest, kes Pomesaania piiskopiks saab, ordu määras enamjaolt ka piiskopkonna sisepoliitikat.

1525. aastal sekulariseeris kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern Preisimaa orduvaldused ja moodustas Preisimaa hertsogiriigi. Pomesaania piiskop Erhard von Queiss oli juba 1524. aastal läinud avalikult üle luterluse poolele. Hertsogiriigi moodustamise ajal andis ta vabatahtlikult kogu ilmaliku võimu üle hertsog Albrechtile ja nõnda lakkas Pomesaania riigina eksisteerimast. Pomesaania katoliiklik toomkapiitel eksisteeris siiski kuni 1527. aastani, kuid oli lõpuks sunnitud hertsogi ja piiskopi survel end laiali saatma. Seejärel sai Pomesaaniast luterlik piiskopkond, kus piiskopil oli vaid vaimulik võim, ilmalikud valdused kuulusid edaspidi aga hertsogile. 1577. aastal liideti Pomesaaniaga ka Samlandi piiskopkonna valdused, kuid 1587. aastal see likvideeriti.

Pomesaania piiskopkonna Poola alal paiknenud katoliikluks jäänud valdused liideti 16. sajandi teisel poolel Kulmi (Chełmno) piiskopkonnaga.