See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2020) |
Pseudoajalugu on pseudoteadus või võltsing, mis püüab moonutada inimeste teadmisi või arusaama ajaloos toimunust, sageli kasutades meetodeid, mis pealiskaudselt vaadates näivad sarnanevat teadusliku ajaloolise uurimistööga. Seotud mõistet "krüptoajalugu" kasutatakse ajaloovõltsimise puhul, mis põhineb okultismile omasel ebausul või tuleneb sellest. Ajaloo võltsimine on seotud pseudoteadusega ja pseudoarheoloogiaga ning nende terminite kasutamine võib aeg-ajalt kattuda.
Ehkki ajaloo võltsimist on paljudes vormides, on teadlased tuvastanud tunnuseid, mis kipuvad olema pseudoajaloolistes uurimistöödes, artiklites või raamatutes tavalised. Üks selliseid omadusi on see, et võltsimine on peaaegu alati ajendatud tänapäevastest poliitilistest, usulistest või isiklikest motiividest. Ajaloo võltsijad esitavad sageli ka suuri valesid või sensatsioonilisi väiteid ajalooliste faktide kohta, mis nõuaks peavoolu ajalookäsitluse radikaalset ümbervaatamist (ümberkirjutamist).
Teine pseudoajaloo väga levinud tunnus on eeldus, et teadlaste seas on vandenõu "tõelise" ajaloo mahasurumiseks. Pseudoajaloo teosed tuginevad sageli eranditult allikatele, mis näivad toetavat propageeritavat seisukohta, ignoreerides samas selle seisukohaga vastuolus olevaid allikaid. Paljud pseudoajaloolised teosed käsitlevad müüte, legende ja muid ebausaldusväärseid allikaid täpse ajaloolise tõena, jättes samas tähelepanuta või eitades tõendusmaterjali vastupidise kohta. Mõnikord võib pseudoajalooline teos langeda äärmuslikku skepsisesse, kohati väites, et ajaloolist tõde pole olemas ja mis tahes hüpotees on sama hea kui mis tahes muu. Paljud pseudoajaloolised teosed seovad pelga võimaluse tõelisusega, eeldades, et kui midagi oleks võinud juhtuda, siis nii ka läks.