Back علم الآثار الزائف Arabic Pseudoarqueologia Catalan Pseudoarcheologie Czech Pseudoarkæologi Danish Ψευδοαρχαιολογία Greek Pseudoarchaeology English Pseudoarqueología Spanish Sasiarkeologia Basque Näennäisarkeologia Finnish Pseudoarchéologie French
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2023) |
Pseudoarheoloogia, tuntud ka kui alternatiivne arheoloogia, on minevikutõlgendus väljaspool peavoolu arheoloogiateadust, mis ei aktsepteeri arheoloogiateaduse üldtunnustatud andmekogumis- ja analüüsimeetodeid.[1][2][3] Need pseudoteaduslikud tõlgendused hõlmavad esemete, varemete või materjalide kasutamist teaduslikult tõestamata teooriate konstrueerimiseks, et toetada pseudoarheoloogide väiteid. Meetoditeks on tõenditega liialdamine, dramaatiliste või romantiseeritud järelduste tegemine, eksituste kasutamine ja tõendite võltsimine.[4]
Puudub ühtne pseudoarheoloogiline teooria või diskursus. On palju minevikutõlgendusi, mille ühendavaks jooneks on vastuolud teadusringkondade väljatöötatuga. Näiteks religioossed lähenemisviisid, nagu kreatsionism, mille üheks osaks on "loomise teadus", mis üritab läbi pseudoarheoloogia uurida mütoloogilis-ajaloolisi perioode nagu Paabeli torni, Noa laeva ja ülemaailmse veeuputuse ajastud. Mõnede pseudoarheoloogiliste teooriate mõte on, et eelajaloolisi ja iidseid inimühiskondi aitas nende arengus intelligentne maaväline tsivilisatsioon. Selliseid ideid propageerisid itaalia autorid Peter Kolosimo, prantsuse autorid Louis Pauwels ja Jacques Bergier oma töös "Le Matin des Magiciens" ('mustkunstnike hommik') (1963) ja Šveitsi autor Erich von Däniken raamatus "Chariots of the Gods?" ('jumalate vankrid') (1968). Teised pseudoarheoloogiaga seotud autorid väidavad selle asemel, et muistsetel perioodidel eksisteerisid inimühiskonnad, mis olid märkimisväärselt tehnoloogiliselt arenenud, nagu näiteks Atlantis. Seda ideed on propageerinud Graham Hancock oma teoses "Jumalate jäljed" (1995).[viide?]
Akadeemilised arheoloogid on tugevalt kritiseerinud pseudoarheoloogiat, kusjuures üks häälekamaid kriitikuid John R. Cole iseloomustas pseudoarheoloogiat kui nähtust mis tugineb "sensatsioonilisusele, loogika ja tõendite kuritarvitamisele, teadusliku meetodi vääritimõistmisele ja oma argumentide sisemistele vastuoludele".[5] Alternatiivsete ja akadeemiliste arheoloogiate suhet on mõned arheoloogid võrrelnud intelligentsete disainiteooriate ja evolutsioonibioloogia vaheliste suhetega.[6]
- ↑ Holtorf 2005. p. 544.
- ↑ Fagan and Feder 2006. p. 720.
- ↑ Williams 1987.
- ↑ Pseudoarchaeology – Atlantis to Aliens.
- ↑ Cole 1980. p. 2.
- ↑ Fagan and Feder 2006. p. 721.