Pseudobasiilika on mitmelöövilise basiilika ja kodakiriku vahepealne kirikutüüp, kus kesklööv on külglöövidest kõrgem, aga puuduvad basiilikale iseloomulikud valgmikuaknad. Mõistet kasutatakse ainult selliste sakraalehitiste kohta, mille katuseliigendus on basiilikale iseloomulik[1] - kesklöövi katab viilkatus ja külglööve pultkatused ning nende vahele jääb akendeta seinariba.
Kirjanduses võidakse vahel nimetada pseudobasiilikaks ka astmeskirikut, hilisgooti kodakiriku erivormi, mille kolme löövi katab ühine viilkatus.