Ptolemaios I

Ptolemaios I Soter (Ptolemaios Lunastaja või Päästja, kreeka Πτολεμαίος Α' Σωτήρ; umbes 367 eKr–283 eKr) oli Aleksander Suure väepealik ja Ptolemaioste dünastia asutaja. Temast sai üks tähtsamaid hellenistlikke monarhe.

Aleksander Suure surma ajal oli Ptolemaios Egiptuse asevalitseja ning erinevalt regendiks määratud väepealik Perdikkasest pooldas tema Aleksandri riigi jagamist väepealike ehk diadohhide vahel. Ta lasi Aleksandri põrmu röövida ja Egiptusse matta ning algatas sellega Diadohhide sõjad, kuna Aleksandri maiseid jäänused Makedooniasse saata tahtnud Perdikkas oli Ptolemaiose käitumise peale sügavalt nördinud ning püüdis Egiptust vallutada. Kuid Perdikkase väepealikud tapsid ta ning tema armeed läksid Ptolemaiose poole üle. Järgnevalt kindlustas Ptolemaios oma võimu Egiptuses, liites sellega ka Kürenaika, ning alistas oma võimule ka Küprose, teisi väiksemaid Vahemere saari ning ka Väike-Aasia lõunaranniku. Samuti alistas ta ajutiselt teisi alasid, näiteks Süüria ja Palestiina.

305 eKr kuulutas Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale ja rajades hellenistliku Egiptuse riigi, mis kestsid kuni aastani 30 eKr, mil Egiptus Rooma riigiga liideti. Ettevaatliku ja kavala poliitikuna silma paistnud Ptolemaios ei ajanud Seleukos I ega Demetrios Poliorketese stiilis poliitikat, millega nood soovisid saada iga hinna eest tugevaimaks hellenistlikuks monarhiks, vaid ta rahuldus Egiptusega ning pühendus kunsti, kirjanduse ja filosoofia soosimisele. Pärast Ptolemaios I troonist loobumist sai Egiptuse kuningaks tema noorem poeg Ptolemaios II Philadelphos.

Ptolemaios Soter suri 84-aastaselt loomulikku surma.