Back Volkebond Afrikaans Völkerbund ALS عصبة الأمم Arabic عصبة الامم ARZ জাতিসংঘ Assamese Sociedá de Naciones AST राष्ट्र संघ AWA Millətlər İttifaqı Azerbaijani میلّتلر لیقاسی AZB Liga Wangsa-Wangsa BAN
.svg) Rahvasteliidu poolametlik embleem (1939–1941) | |
 Rahvasteliidu Rahvaste palee hoone Genfis | |
| Asutatud | 1919 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1946 |
| Peakorter | Genf |
Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu.[1]
Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste ja arbitraaži teel.[2] Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse.[2][3]
Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ja jõustus 10. jaanuaril 1920. Organisatsioon saavutas oma maksimaalse suuruse perioodil 28. septembrist 1934 23. veebruarini 1935, mil sinna kuulus 58 liiget. Eesti oli Rahvasteliidu liige alates 22. septembrist 1921.
Rahvasteliidu diplomaatiline filosoofia kujutas endast murrangulist lahtiütlemist eelmise saja aasta põhimõtetest. Liidul puudusid relvajõud. Vastuvõetud otsuste kehtestamisel, majandussanktsioonide rakendamisel ja sõjalise abi osutamisel sõltus organisatsioon suurriikidest, kes ilmutasid sageli oma kohustuste suhtes vastumeelsust. Sanktsioonid võisid kahjustada ka Rahvasteliidu liikmeid ja seetõttu ei soovitud neid alati järgida. Kui Teise Itaalia-Etioopia sõja ajal süüdistas Rahvasteliit Itaalia sõdureid Punase Risti telkide sihikule võtmises, siis vastas Itaalia peaminister Benito Mussolini, et "sellest liidust on kasu kui varblased kisavad, kuid mitte siis kui kotkad võitlevad".[4]
Pärast mitmeid suuri edulugusid, aga ka peatseid ebaõnnestumisi 1920. aastatel osutus Rahvasteliit 1930. aastatel võimetuks pidurdama teljeriikide agressiooni. Esimesed riigid lahkusid liikmeskonnast juba 1920. aastate keskel, 1930. aastatel astusid või heideti välja mitmed suurriigid (Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Nõukogude Liit). Ajaloolaste ja õigusteadlaste hinnangul näitas Teise maailmasõja puhkemine 1939. aastal, et Rahvasteliit oli oma põhiülesande täitmisel – tulevaste sõdade ennetamisel – sisuliselt läbi kukkunud.
Rahvasteliit eksisteeris kokku 27 aastat. 26. juunil 1945 moodustati selle asemele Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis võttis üle mitmed Rahvasteliidu loodud komiteed ja allorganisatsioonid. Viimasel täiskogul 19. aprillil 1946, millega organisatsioon laiali saadeti, maailmasõja käigus Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud kolme Balti liikmesriigi – Leedu, Läti ja Eesti – esindajatel Rahvasteliidu juhtkond enam osaleda ei lubanud.