Rakvere lade on ordoviitsiumi ajastiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Rakvere lademe all lamab Oandu lade ja temal lasub Nabala lade. Koos Oandu lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Vinni alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.
Ladet hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1858. Lademe stratotüüp asub Rägavere paemurrus, lademe laiendatud stratotüüp on pärit Tõrma puuraugust number 5. Lade on saanud nime Rakvere linna järgi.[2]
Lademe vanus on 453,2...452 miljonit aastat. Lademe paksus Eestis on 1–28 m.[1] Litostratigraafiliselt vastavad sellele Rägavere kihistu Piilse, Tudu ja Kiideva kihistikud. Leedus eristatakse selles veel Keklysi kihistut ja Strusto kihistut.[3] Ka Leedus asuvat Jakšiai kihistut loetakse Rakvere lademesse kuuluvaks.[4]
Lademe avamusala algab Hiiumaal Tahkuna poolsaarelt. Mandri-Eestis ulatub see Lääne maakonnas asuvast Riguldist Narva jõe juures asuva Kuningakülani, kulgedes läbi Kiisa, Aegviidu, Kadrina, Piilse ja Mäetaguse. Narva jõe lähistel katab Rakvere ladet Narva lademe liivakivi.[1] Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[5] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Slandromi kihistu lubjakivi.[6]
Lade paljandub näiteks Paeknal, Voorel ja Rägaveres.[1]
Lademe kivimkoosseisus on palju savikat ja peitkristalset lubjakivi.[7] Lademes on ka õhukesi kukersiidi vahekihte, lõunapoolsetel aladel asendab lubjakivi mergel. Fossiilide poolest on lade vaene, levinuimad on ostrakoodid. Rakvere lademe tekkimise ajal hakkasid domineerima lubiskeletiga vetikad, mis moodustasid ladet moodustava lubjakivi põhimassi ja jäid levinuimaks lubjakivi tekkeallikaks kuni ordoviitsiumi lõpuni. Makrofossiilide vähesuse tõttu satuvad nad harva puursüdamikesse, mis muudab lademe eristamise väljaspool avandumisala raskeks.[8]
Järgneva Nabala lademe kivististe koosseisus on võrreldes Rakvere lademega suuri muudatusi - sellest lademest leitud ligi 150 fossiililiigist on Rakvere lademega ühiseid vaid kolmandiku jagu.[9]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaEEon ilma tekstita. - ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 23,48
- ↑ Juozas Paškevičius. Pecularities of the lithology and fauna of the early Katian (Ordovician) in the Lithuanian facies zone GEOLOGIJA. GEOGRAFIJA. 2016.
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
- ↑ Rakvere Stage L. Hints & T. Meidla. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3.
- ↑ Geology and Mineral Resources of Estonia. Nabala stage Linda Hints&Tõnu Meidla