Raskuskiirendus

Raskuskiirendus (${\displaystyle {\vec {g}}}$) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.

Rangelt võttes tuleb eristada kahte raskuskiirendust sõltuvalt sellest, kas objekt, mille vabalangemisest räägitakse, liigub planeedi pöörlemisega kaasa või mitte. Viimasel juhul on raskuskiirendus tingitud puhtalt planeedi gravitatsioonilisest tõmbest ja suunatud planeedi masskeskmesse (punane nool joonisel). Sellise raskuskiirenduse mõiste ühtib gravitatsioonivälja tugevusega. Kui taevakeha on ligilähedaselt sfääriline massiga M, siis tema gravitatsioonivälja tugevuse moodul g kaugusel r massikeskmest on arvutatav Newtoni gravitatsiooniseaduse valemi

${\displaystyle g={\frac {GM}{r^{2}}}}$

järgi, kus G on gravitatsioonikonstant. Selline raskuskiirendus mõjub näiteks satelliidile, mis tiirleb ümber Maa (Maa enese pöörlemine satelliiti ei mõjuta).

Enamasti peetakse raskuskiirenduse all silmas siiski efektiivset raskuskiirendust, mida tajub vaatleja, kes liigub planeedi pöörlemisega kaasa (see raskuskiirendus määrab näiteks taevakeha pinnale toetuva eseme kaalu). Sel juhul on tegemist taevakeha pinnaga seotud mitteinertsiaalse taustsüsteemiga, kus raskuskiirendusse annab panuse ka tsentrifugaaljõud (roheline nool joonisel). Tsentrifugaaljõu moodul on ${\displaystyle \omega ^{2}a}$, kus a on vaadeldava punkti kaugus pöörlemisteljest ja ${\displaystyle \omega }$ on planeedi pöörlemise nurkkiirus.