Back حمض دهني Arabic Ácidu graso AST Asidong mataba BCL Тлустыя кіслоты Byelorussian Тлустыя кісьлі BE-X-OLD Мастна киселина Bulgarian স্নেহজ অ্যাসিড Bengali/Bangla Masne kiseline BS Àcid gras Catalan ترشی چەوری CKB
Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena. Enamiku looduslike rasvhapete süsinikuahel on 4–28 C-aatomit pikk.[1] Rasvhapped on enamiku lipiidide ehitusüksused – nad kuuluvad nii triglütseriidide, vahade, fosfolipiidide kui ka glükolipiidide koostisse. Vabad rasvhapped on need rasvhapped, mis ei ole seotud teiste ühenditega. Rasvhapped on organismis, eriti luustiku ja südamelihaste rakkudes, oluline energiaallikas, sest rasvhapete oksüdatsiooni käigus eraldub suures koguses ATP-d. Ajurakud kasutavad rasvhappeid energiaallikana vaid vähesel määral, sest eelistavad energiat toota glükoosist ja ketoonist.[2][3]
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaiupacon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegacKJ2Ron ilma tekstita. - ↑ [1] P. Schönfeld, G. Reiser. "Why does brain metabolism not favor burning of fatty acids to provide energy? - Reflections on disadvantages of the use of free fatty acids as fuel for brain", Journal of Cerebral Blood Flow and Metabolism, Okt. 33(10), lk 1493-1499, 2013