Reaalpoliitika

Reaalpoliitika (saksa keeles Realpolitik) on poliitiline filosoofia ja lähenemine rahvusvaheliste suhete juhtimisele, mis rõhutab praktilist ja pragmaatilist lähenemist, keskendudes võimule ja rahvuslikele huvidele moraalsetest ja ideoloogilistest kaalutlustest enam.

Reaalpoliitika mõiste pärineb 19. sajandi Saksamaalt. Selle võttis kasutusele Saksa poliitik ja kirjanik Ludwig von Rochau 1853. aastal. Selle põhiprintsiibid on pragmatism (otsused põhinevad praktilistel kaalutlustel, mitte ideaalidel), jõudude tasakaal (riigid püüavad säilitada või suurendada oma võimu teiste riikide suhtes), riiklikud huvid (riigi huvid on esmatähtsad) ja diplomaatia (läbirääkimised ja kompromissid on olulised vahendid).

Ajaloolised näited on Otto von Bismarcki poliitika Saksamaa ühendamisel ja Henry Kissingeri lähenemine Ameerika Ühendriikide välispoliitikale külma sõja ajal.