Reinimaa

See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast; provintsi kohta vaata artiklit Reini provints

Reinimaa (saksa keeles Rheinland) on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel^[1]. Uuemal ajal on sellest saanud üldisem nimi Saksamaa alade kohta Reini kesk- ja alamjooksul Bingeni linnast Hollandi piirini või Neckari jõest Kölnini^[2]. Läänes ulatub Reinimaa Luksemburgi, Belgia ja Madalmaade piirideni; idas hõlmab see vaid linnu, mis asuvad Reini ääres. Üldjoontes kattub see nime tänapäevase kasutusega, välja arvatud Saarimaa.

Kahe maailmasõja vahel tähistas "Reinimaa" kogu okupeeritud ja demilitariseeritud tsooni lääne pool Reini, sealhulgas sillapäid jõe idakaldal. Pärast Prantsuse võimu aluse läänekalda kokkukukkumist 19. sajandi alguses annekteeris Preisi kuningriik saksa- ja hollandikeelsed (Jülich-Cleves-Berg) alad jõe kesk- ja alamjooksul. Preisi valitsus moodustas neist aladest Reini provintsi (tuntud ka Reini Preisimaa nime all); see nimi sisaldub tänapäeval Reinimaa-Palatinaadi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaa nimedes. Pärast Esimest maailmasõda okupeeris Reinimaa lääneosa Antant, seejärel demilitariseeriti see Versailles' rahulepingu alusel. Saksa armee remilitariseeris Reinimaa 1936. aastal osana diplomaatilisest jõudemonstratsioonist, kolm aastat enne Teise maailmasõja algust.

Piirkonna lõuna- ja idaosa on peamiselt künklikud (Westerwald, Hunsrück, Taunus ja Eifel) ning seda lõhestavad jõeorud, eelkõige Rein ja Mosel. Põhjaosa hõlmab Ruhri org.

Reinimaa suuremate linnade hulka kuuluvad Aachen, Bonn, Köln, Duisburg, Düsseldorf, Koblenz, Krefeld, Leverkusen ja Trier.