|
See artikkel räägib katoliku vaimulikust. Analoogse ametinime kohta luteri ja õigeusu kirikus vaata artikleid Riia ja Läti peapiiskop ning Riia ja kogu Läti peapiiskop. |
Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Esimene Riia peapiiskop oli Albert Suerbeer, kes paavsti usaldusalusena püüdis võidelda Saksa ordu (ja selle Liivimaa haru) mõju kasvu vastu Vana-Liivimaal. Ta oli nii kogu Vana-Liivimaa (välja arvatud Taanile kuuluv Põhja-Eesti) kui ka Preisimaa kõrgeim vaimulik isand, lisaks valitses ta ilmaliku valitsejana Riia stifti (mida tavaliselt on nimetatud Riia peapiiskopkonnaks). Keskaegne Riia peapiiskopi amet kadus 1563. aastal, mil peapiiskop Wilhelm von Hohenzollern suri, sest 1561. aastal oli peapiiskopi stift sekulariseeritud ja Zygmunt II Augusti võimu alla langenud ning Liivimaa oli valdavalt protestantlik. Riia peapiiskopkond kestis ametlikult siiski kuni 1566. aastani, mil selle alad Leedu suurvürstiriigiga liideti.
Poolakad asutasid Riia peapiiskopkonna asemele katoliikliku Võnnu piiskopkonna, see likvideeriti aga rootslaste poolt 1625. aastal.
Riia peapiiskopi amet taastati alles 1923. aastal, mil piiskopiks sai Antonijs Springovičs. Aastatel 1991–2010 oli Riia peapiiskop kardinal Jānis Pujats, pärast seda sai peapiiskopiks Zbigņevs Stankevičs.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riia peapiiskop |