Riiklik julgeolek

See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest. Julgeoleku tagamiseks kogutakse teavet kehtivale seaduslikule riigikorrale, riigi valitsemisviisile või riiklikule terviklikkusele ohtu kujutatavate väliste ja sisemiste tegurite kohta, hinnatakse seda ning võetakse kasutusele adekvaatseid ohte vähendavaid või kõrvaldavaid vastuabinõusid.

Igas normaalselt funktsioneerivas riigis on olemas julgeolekuvaldkonna eest vastutav ametkond, kuid diktatuuris (Kolmas Riik, NSV Liit, Ladina-Ameerika riigid jne) on sellised ametkonnad muutunud poliitiliste teisitimõtlejate ja opositsiooni represseerijaiks.

Eestis Kaitsepolitseiamet, Poliitiline Politsei, Saksamaa LV-s Konstitutsioonikaitseamet, Ameerika Ühendriikides FBI, Venemaal FSB, NSV Liidus GPU, OGPU, Riikliku Julgeoleku Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Riikliku Julgeoleku Ministeerium, RJK Kolmandas Riigis SD ja SiPo, Soomes SUPO, Rootsis SÄPO.

Riikliku julgeoleku valdkonnad on militaarne julgeolek, majanduslik julgeolek, ökoloogiline julgeolek, ühiskondlik julgeolek ja poliitiline julgeolek. Nendes valdkondades käsitletakse rahva julgeolekut vägivalla ees, mis ei pruugi alati olla otsene, vaid võib turvatunnet mõjutada ka kaudselt.