Rinoviirus | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Sugukond |
Picornaviridae |
Perekond |
Enterovirus |
Liik |
Rinoviirus |
Alamliigid | |
|
Rinoviirus (Rhinovirus) on kõige sagedasem ülemiste hingamisteede haiguste, nende seas nohu patogeenne põhjustaja.
Rinoviirused avastati 1950. aastatel külmetushaiguste põhjustajate otsingu käigus. Külmetusele on püütud leida ravi üle 60 aasta. Molekulaarsete uurimismeetodite areng on täiustanud teadmisi viiruse struktuuri kohta ja tänapäeval jagatakse rinoviirused kolme geneetiliselt erinevasse liiki: A, B ja C.
Rinoviirusi on enamasti seostatud ülemiste hingamisteede haigustega, kuid PCR-analüüside laialdasema rakendamise tõttu on neid tuvastatud ka alumistes hingamisteedes, seda eelkõige astmat põdevate patsientide, laste, eakate ning immuunpuudulikkusega inimeste puhul.
Rinoviirus paljuneb lüütiliselt ja on üks väikseimaid viirusi diameetriga vaid 30 nanomeetrit. Näiteks rõugeviirus on 10 korda suurem ehk umbes 300-nanomeetrise diameetriga.
Rinoviirused kuuluvad sugukonna Picornaviridae perekonda Enterovirus. Pico tähendab ladina keeles ‘väikest’ ning otsetõlkes tähendab Pico-RNA-viridae 'väike RNA viirus'.