Romaani kunst

Cluny kloostrikirik
Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime
Kristliku basiilika üldine ehitus: kitsam kooriruum idaseinas, külgkabelid, hoonemahu jaotus kaheks erineva kõrgusega osaks, mille vahel on valgmiku aknad
Vaade Mainzi toomkirikule idast: näha on kääbusgaleriiga ümar apsiid, kooriruumi otsasein petikutega ja selle kohal kõrguv nelitistorn, transepti harud transeptitornidega
Romaani ristvõlv (servjoonvõlv)
Wartburgi keisripalee läänefassaad
"Romaani maja" Gelnhausenis oli Friedrich Barbarossa ajal keiserliku foogti ja kohtu asupaik

Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti. Ajaliselt järgnes see karolingide ja ottode kunstile, mida nimetatakse ka eelromaani kunstiks (mõni kunstiajalugu paigutab siiski ka ottode kunsti romaanika alla), ja eelnes gootikale, millega arenes umbes pool sajandit paralleelselt. Romaanikat iseloomustavateks joonteks on ümarkaare ja piilaritele toetuvate silinder- ja ristvõlvide kasutamine, skulptuurdekooriga raidportaalid ning ehitiste üldine massiivne proportsioon.

Romaanika alguseks loetakse kokkuleppeliselt umbes 11. sajandi keskpaika ja lõpuks 13. sajandi algust; geograafiliselt oli tegemist üleeuroopalise stiiliga, ehkki eksisteerisid regionaalsed omapärad. Romaanika teke on seotud 10.–11. sajandi kloostrireformidega (näiteks Cluny klooster ja reform) ning seetõttu avaldus stiil kõige selgemal kujul sakraalarhitektuuris.[1]

Romaani kunsti kujunemist toetas tähelepanuväärselt tehnika areng sellel perioodil, ilmusid keerulise planeeringuga ehitised sh erinevad võlvimissüsteemid, kiviskulptuurid, metallehistöö ja käsikirjade illumineerimise meisterlikkus saavutas väga kõrge taseme.

  1. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy